tagasivaated minevikku
Kohusetundlik tütar Eeva sõidab Bogotásse, et leida ja päästa oma vend, kes on haihtunud sügaval Bogotá allmaailmas.
Kuidas elada ilma rahata? Hollandist pärit Mark püüab luua kogukonna, kus elatakse ilma rahata ning omavahel jagatakse oskusi, kogemusi, asju ja toitu.
Sõlme jooksnud elu vajab restarti. Kirjanik Peeter Sauteri julgelt mänguline teekond kunstnike, kirjanike, muusikute, veidrike ja teiste tuntud tegelaste voodi kaudu iseenda helgema tulevikuni.
Portreefilm pensionil tippadvokaat Monika Mägist valgustab teiste juristide kaasabil peategelast ning kohtusaali mänguväljakuid.
Rein Taagepera - inimene kahe maailma vahel.
"Meenuta koos minuga minevikku ja võib-olla sa avastad midagi uut dokumentaalfilmi kohta, mis pole midagi muud kui elu pärast surma." Herz Frank.
See on lugu armastusest ja kaduvusest. Mu lihast ja verest.
Südamlik portreelugu „Šuša“ uurib usalduslikus õhkkonnas Valgevene esimese riigipea Stanislav Stanislavovitš Šuškevitši argitoimetusi.
Dokumentaalfilm viib vaataja mägigorillade ja neid turistidele vahendavate metsagiidide igapäevaellu, milles on nii võitlust salaküttidega kui ka Aafrikale omast äärmist vaesust.
Lugu teisitimõtlejatest, kes julgesid 1970ndate Nõukogude Eestis minna võimudega vastuollu, pannes kaalule oma elu ja vabaduse.
Margus Paju seikluslik koguperefilm, mille tegevustik leiab aset suvises Tartus.
Andres Puustusmaa tõsielusündmustel põhinev draamapõnevik, kus lisaks eesti näitlejatele osalevad ka tuntud vene näitlejad Marina Aleksandrova ja Nikolai Fomenko ning eesti juurtega tõusev vene filmitäht Kirill Käro.
Filmiüliõpilate grupitööna valminud lühimängufilm näitab, et mineviku eest põgenedes pole lunastust loota.
Jaan Toomiku lühimängufilm ängist ja süütundest, mille juured viivad veerandsada aastat tagasi Nõukogude armees sooritatud enesetapuni.
Kristiina Davidjantsi kriminaalse alatooniga psühholoogiline lühifilm kassetist "Seks ja surm", mis räägib armukolmnurgast täis kirge, ahnust, armastust ja vihkamist.
Kadri Kõusaare debüütfilm kõneleb võõrandumisest ja tundekülmusest läbi depressiivse nooruki ja tema isa suhete. Mitmetel prestiižikatel festivalidel auhinnatud, suurepärase operaatoritööga film on linastuskeelu all ühe prototüübi eraelu kaitseks.
Veiko Õunpuu draama Mati Undi samanimelise romaani põhjal üksteisega riivamisi puutuvatest magalaelanikest, keda vaevab üksindustunne ja raskused lähisuhetes. Režissööri esimene täispikk mängufilm on pärjatud mainekate festivaliauhindadega ja valitud viimase 20 aasta Eesti parimaks linateoseks.
Jüri Sillarti draama Hans Luige näidendi „Tõe hetk“ ainetel inimestest, kelle noorus lõpeb 2000ndate Eestis võitjate või kaotajatena.
Tuhast tõusnud Leetse mõisas ristuvad baltisakslase Christiani ja vene erusõjaväelase Viktori teed ja lood.
Peeter Urbla portreefilm Prantsusmaal elavast eesti kunstnikust Rein Tammikust.
Dorian Supini portreefilm jäädvustab helilooja Arvo Pärdi elu ja loometegevust kahe loominguliselt produktiivse aasta jooksul koos tagasivaadetega minevikku.
Portreefilm maalikunstnik Lembit Sarapuust.
Andres Söödi portreefilm vabadusvõitleja Enn Tartost.
Eesti mootorispordi hing ja organiseerija, võidusõitja Richard Laur on legend juba eluajal.
Sulev Keeduse poeetiline, sügava filosoofilise alltekstiga linateos sõjajärgsest laastatud ja okupeeritud maast. Üks Eesti taasiseseisvusaja esimesi autorifilme, mida on auhinnatud mitmetel mainekatel rahvusvahelistel filmifestivalidel.
Ülevaade 1985. aastal loodud Endla riiklikust looduskaitsealast. Intervjuud Võrtsjärve Limnoloogiajaama vanemteaduri Aare Mäemetsa ja TRÜ professori Viktor Masinguga.
Temaatiline ringvaade üleliidulisest mälestusvalvest Tallinnas, millega mälestatakse Suures Isamaasõjas langenuid ja tähistatakse võitu Suures Isamaasõjas.
Raul Tammeti kursusetöö on tehtud NSVL Kinokomitee kaheaastastel kõrgematel stsenaristide ja režissööride kursustel õppimise ajal ja räägib inimese käitumisest surmaga silmitsi seistes.
Andres Söödi portreefilm väljapaistvast kunsti-ja arhitektuuriajaloolasest Voldemar Vagast.
Eestimaa Kommunistliku Partei 50. aastapäevale pühendatud film.
Ülevaade Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP) ajaloost, võitlusteest ja tähtsusest Eesti NSV rahvamajanduse arengus.
Leida Laiuse draama August Kitzbergi samanimelise näidendi alusel räägib armastusest, mis pärisorjusaegses külas põrkub ebausu, armukadeduse ja orjameelsusega.
Vladimir Karasjovi kunstiline dokumentaalfilm ehk nn fotofilm Viktor Kingissepa elust ja revolutsioonilistest sündmustest Eestis.
Grigori Kromanovi esimene iseseisev mängufilm põhineb Paul Kuusbergi romaanil "Andres Lapeteuse juhtum” ja režissööri enda sõnul räägib inimese vastutusest, südametunnistusest ja iseendaks jäämisest ka kõige keerukamates oludes.