silmakirjalikkus
Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo dokumentaalfilm olematu erakonna Ühtne Eesti lühikesest ja tormilisest arenguloost – 44 päeva kestnud poliitilisest teatriprojektist.
Riho Undi nukufilm esitab mitmeid olulisi küsimusi teaduse ja religiooni suhetest, inimlikkusest, robotlikkusest ja iganenud dogmade murdmisest.
Filmiüliõpilase Moonika Siinmetsa romantiline komöödia haige naise ootamatust elumuutusest.
Filmiüliõpilasest režissööri ja stsenaristi Vallo Toomla lühimängufilm käsitleb iroonilises võtmes eksistentsiaalseid küsimusi. Keegi pole patuta, igaühes on veidi vanakuradit.
Roman Baskini lavastatud tragikomöödia põhineb Friedrich Dürrenmatti näidendil "Der Besuch der alten Dame" (1956). Kaasa teeb hiilgav plejaad eesti näitlejaid. Peosades Ita Ever ja Aarne Üksküla.
Ervin Õunapuu lühimängufilm süüst, patukahetsusest ja lunastusest.
Hardi Volmeri põnevusfilmi 1920. aastate salapiirituseveost Eesti ja Soome vahel tänapäevastab võimuringkondade korruptsiooni kujutamine.
Tõnu Virve lavastatud draama Islandi kirjaniku Gudmundur Steinssoni samanimelise näidendi alusel on lugu vanapaarist, kes on pühendunud oma poja teenimisele.
Õnne on inimesed ikka ja alati saavutada püüdnud, igaüks vastavalt oma isiklikule õnneideaalile, oma moraalsetele tõekspidamistele. Mis kujundab siis õieti vaimse ja kõlbelise isiksuse? Miks pealtnäha kõigiti normaalsest perest võrsub kurjategija? Kust saab alguse hoolimatus, silmakirjalikkus ja kahekeelsus? Neid ja teisi küsimusi esitab vaatajale film, mis loodud Raimond Kaugveri romaani "Meie pole süüdi" ainetel.
Peeter Simmi ekraniseering Mats Traadi romaanist "Puud olid, puud olid hellad velled" jutustab ootamatult peremeheks saanud noorukese Hinnu saatusest 19. sajandil Liivimaa kubermangus, teoorjuse ajal.
Kuuest lühipalast koosnev jätk filmile "Nael" I (1972), kus elustuvad harilikud naelad, kujutades mõningaid inimpahesid.
Satiiriline film ahnetest inimestest ja ahnitsemisest, rahvalikule folkloorile omaselt saab ahnus lõpuks karistada.
Arvo Kruusemendi lavastatud monodraama Villem Grossi romaani "Talvepuhkus" järgi. Film jälgib töölisnaist Anu Soldamit mõne talvepäeva jooksul, kui ta läheb ülemuste käsul maale väliskülaliste jaoks sauna kütma.
Jaan Toominga filmiversioon tema lavastusest „Põrgupõhja uus Vanapagan“.
Grigori Kromanovi ajaloolis-romantiline seiklusfilm Eduard Bornhöhe jutustuse “Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad” ainetel laenab sellelt vaid peamisi tegelasi ja motiive, loo tähenduslikuks taustaks on 1968. aasta sündmused Euroopas. Kultusfilmiks saanud linateosele annavad sügavust Paul-Eerik Rummo laulutekstid ning autorite humoorikas vaatenurk.
Kaljo Kiisa lavastatud draama näitab, kuidas äärmuslikus olukorras tuleb ilmsiks inimeste tegelik loomus ja ellusuhtumine. Juhan Smuuli stsenaariumis on katastrooffilmi ainest ja vaimukat dialoogi.
Jüri Müüri ja Grigori Kromanovi ekraniseering A. H. Tammsaare samanimelisest romaanist räägib Vanapaganast, kes inimese kujul maa peale minnes püüab kõigest hingest õigesti elada, tõestamaks, et maise eluga on võimalik õndsaks saada.
Mitmetes NSV Liidu kinostuudiotes töötanud režissööri Mihhail Jegorovi film vaenuliku välisluure salasepitsuste paljastamisest ühes Eesti merelinnas, kus tegutseb kaks rivaalitsevat jahtklubi.