Fekaalivedaja Erkki, välikäimlate rentija Toomas ja reoveejaama ekspert Andra on tegusad ja rõõmsad Eesti inimesed, kes on valinud endale elukutse, mida peetakse tavaliselt räpaseks, häbiväärseks ja millest keegi meist lapsepõlves ei unista. Samas on moodsal ajal just nende inimeste tööd vaja absoluutselt kõigil inimestel. Koht, kus ka kuningas jala käib, ehk peldik, tualett või kemmerg on aga siiani tabuteema ja inimesed tunnevad piinlikkust ja valehäbi oma loomulike vajaduste rahuldamisest isegi rääkides. Ja loomulikult ei soovi keegi teada, mis saab saavutatud tulemusest pärast seda, kui vetsupotile kaas peale pannakse. Eestlaste peldikukultuur on tegelikult üsna noor ja alles 100 aastat tagasi oli Eestis veel kohti, kus väljakäiku ei tuntud ja asjal käidi ka kartulivagude vahel. Film võtab luubi alla eestlaste suhte oma väljaheidetega ja jälgib, kuidas Erkki, Toomas ja Andra on teinud fekaalitööst enda äri, leivanumbri ja elukutse, ning filmi lõpuks selgub kuidas sitta kanti sitta kanti sitta kanti ja mis sellest sai.
Töö on sitane, aga keegi peab seda tegema!
Sarjast Eesti lood valminud teleportree kangelased on kuivkäimlate fekaaliveo, vabaõhuürituste tualetibokside rentimise-hooldamise ja kanalisatsioonisüsteemide puhastamisega tegelevate ametite esindajad. Lisaks igapäevaste tööülesannete täitmisele klientide juures ja reoveepuhastusjaamas ning põgusatele pilguheitudele peategelaste isiklikku ellu näeb ekraanil väljaheidete seast leitud esemete kollektsiooni väljapanekut ning kroonikakaadreid nõukogudeaegsest Härjapea peakollektorist Tallinna tänavate all. Pidulikuks lõpetuseks saavad välikäimlad jõulutuledega kaunistatud, saatjaks reibas puhkpilliorkester.