Otsingutulemused

Tehke lahti turvavöö, seadke kiiruseks 25 km/h, hoidke auto uksed lahti ja meie sõit võib alata! Me kihutama mööda jääteed, mis on justkui peegeldus tänapäeva maailmast. See on mõranenud, ohtlik, käänuline, ettearvamatu. Selle tee nähtavus on madal. Ometi on see ainus tee, mis meil on. Dokumentaalfilmi tegevus toimub Eesti põhja- ja läänerannikul, kus talvine jääteede kasutamine on Eesti sajanditevanune traditsioon, mille kohaselt avatakse jäätee igal aastal autodele ja jalakäijatele. Jäätee on aga nagu kummitustee – keegi ei tea, millal ja kuhu see täpselt tekib. See sõltub talvest. See sõltub jää paksusest. See sõltub inimeste võimalustest. Dokumentaalfilmi peategelane on jäätee valvur ...

Film jälgib noorpaari Jacot ja Sabinat, kes valmistuvad lapse sünniks ja kohanduvad uue eluga vanematena. Jaco ja Sabina kohtusid 2020. aasta suvel ja on sellest ajast saati kogu aeg koos olnud. Aastaga on nende elus palju toimunud - nad kolisid kokku, külastasid Sabina kodumaad Kolumbiat ja Sabina jäi lapseootele ning neist said lapsevanemad. Sabina töötab Wise'is ja soovib jätkata eksperimentaalfilmide tegemise ja fotograafiaga. Jaco aga peab hauakaevaja ametit ja tahab õppida haljastust. Nende suurim unistus on elada maal looduses, väikeses suvilas, kasvatades oma aeda ning põllusaadusi. Sabina ja Jaco on paar, kes on nii erinevast kultuuriruumist kui ka generatsioonist. Sabinal ...

Film esitab tervikloo Leonhard Lapinist kui loojast, kuid fookuses on Lapin just arhitektina, kelle kunsti- ja arhitektuurilooming on liikunud tuntavalt paralleelradadel. Avanevad ka peategelase maailmavaade, tõekspidamised ja mässumeelne olemus. Leonhard Lapini lapsepõlv möödub 1950ndate aastate Räpinas. 1960ndate teisel poolel, kesk sügavat nõukogude aega, läheb ta aga pealinna, et kunstiinstituudis arhitektuuri õppida. Mässumeelsest tudengist kujuneb Nõukogude Eesti esiavangardist, kes maalib, teeb graafikat ja arhitektuurijoonistusi, arhitektoone ja arhitektuuriprojekte, korraldab performance’eid ja happening’e, aga ka kirjutab ja luuletab ning loob oma arhitektuuri- ja värviteooria. Keevalise natuuriga käivad kaasas konfliktid võimudega, samuti kirglikud inimsuhted. Lapini lähiringist kujuneb välja legendaarne arhitektide sõpruskond, kellest on räägitud kui ...

Film ei ole pelk meenutus saarte kunagistest hiigelaegadest, see jutustab ka saarte olevikust ja tulevikust. Viimsi saared olid endistel aegadel Tallinna kaitsemüür, mitte kauni loodusega puhkepaik või looduspark. Tänapäeval Viimsi saarestik Tallinnale enam sõjalist kaitset ei paku, küll aga pealinnas tööl käivatele inimestele rahulikku elu- ja pelgupikka. Saarel on tänaseks oma selge roll, näiteks Tõnu Kaljuste Nargen Festivali näol Naissaarel, kuid see roll võiks olla suurem ja mitmekesisem. Filmis on rohkelt kasutatud ajaloolisi filmikaadreid, fotosid ja dokumente.

Dokumentaalfilm on tehtud suurte muutuste künnisel – Eesti Vabariigi taasiseseisvumise alguses. Rikkalik arhiivimaterjal võimaldab käsitleda Eesti riigi meremeeste, laevade ja sadamate ajalugu ning saatust läbi aegade. Meenutused Eestist kui mereriigist viivad Eesti Vabariigi algusaastatesse. Meremeeste ja laevade saatused on üks osa kogu riigi saatusest. Filmis kajastuvad traagilised sõja-aastad ja meresõit võõra lipu all. Kasutatud on arhiivikaadreid ja -fotosid. Intervjueeritud on paljusid merelaevandusega seotud inimesi, kes räägivad Eesti merelaevanduse ajaloost, headest ja keerulistest aegadest – minevikust, olevikust, tulevikust. Lootused uuele elule puudutavad noorte meremeeste väljaõpet ja nende unistust olla Eesti meremees, seilata Eesti lipu all.