Otsingutulemused

Endel Saarepuu on kunstnikuks sündinud. Ükski teine roll, mis elul on Endlile varuks olnud, pole lõplikult pidama jäänud. Maja, kuhu kunagi pidi elama tulema tema perekond, on nüüd koduks sadadele puuskulptuuridele, vitraažidele ja joonistustele. Mida vanemaks kunstnik saab, seda vabamaks ta muutub, seda lihtsamaks muutub ta elu ja kõnekamaks tema looming. Paberile visandatud kavand või tellija soov on vaid impulss, lõpliku tulemuse dikteerib materjal ja tööprotsess. Loodusnähtused räsivad puuskulptuure ja inimeste mõtted muudavad loodud vormide tähendust. Kõik, mis tekib, on mõne aja pärast juba midagi muud.

Igal aastal koguneb kohalik rahvas koos külalistega Virumaale Samma külla Tammealuse hiie juurde suve algust tähistama. Mälestused kannavad meieni teadmise suvistepühadest kui maarahvale olulisest ja rõõmsast kevadpühast, mida on Eestimaal läbi aegade tähistatud, et tervitada saabuvat suve. Suvistepühade ehk suvistete juurde kuulus palju traditsioonilisi tegevusi - kodu ja selle ümbruse korrastamine, kaskedega kaunistamine, saunas käimine. Pidu ise toimus lähima hiiepaiga juures, kuhu oli püstitatud kiik ja lõkkease. Siia tuldi kogu perega. Lauldi, tantsiti, kiiguti, mängiti, söödi ja toimetati mitmesuguseid rituaale. Midagi sellest on jõudnud ka tänapäeva. Osakese sellest toob film vaatajateni.

On kevad. Liblikad, kes riputavad end talveuneks aida ja rehetoa lagedesse rippuma, ärkavad elule. Vana mees ja väike tüdruk mängivad peitust. See on ka peitusmäng ajaga, mis teeb meie kallal halastamatut tööd. Mark Soosaare eksperimentaalne autorifilm valmis 1973. aasta maikuus Mihkli-Jaani talus Läänemaal. Osalevad autori isa Johann Soosaar ja tütar Kadriann Soosaar.