Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (17)

Austraalia eestlased 1. film, I jagu

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": esimene film (esimene pool)

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Austraalia väliseestlaste organisatsioonid, poliitiline võitlus Eesti riigi olemasolu toetamise ja okupeerimise ebaseaduslikuks kuulutamise eest.

Austraalia Eesti Seltside Liidu (AESL) asutajaliige Ilmar Mägraken juhatab koosolekut peale XVI Eesti päevade lõppemist Melbourne'is ja tänab korralduskomitee üldjuhti Bruno Metsarit. Oma kodus Sydneys meenutab Arnold Perendi keskorganisatsiooni AESL-i asutamist jaanuaris 1952. Kuna eestlased elasid Austraalias laialipillutatult, loodi AESL piirkondlike seltside baasil, kõik kohalikud seltsid said liidu liikmeiks. Kõige olulisemaks kujunes Eesti päevade korraldamine, noorsoo rahvuslik kasvatus, täienduskoolide asutamine ja õpperaamatute muretsemine, välispropaganda. Koos lätlaste ja leedulastega asutati 1953 Balti Komitee. Immigratsiooniministeeriumi juhtmõte oli eestlastest kohe austraallased kujundada, kuid seltside tegevus aitas säilitada rahvuslikkust. Fotod asutamisest ja juhatuse liikmetest. Paul Öpik räägib Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskuse tööst - toetati ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 1. film, II jagu

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": esimene film (teine pool)

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Austraalia väliseestlaste ja Balti Nõukogu Austraalias selgitustöö Austraalia parlamendis poliitilisest olukorrast Balti riikides, mis päädis Eesti, Läti ja Leedu riikliku iseseisvuse ametliku tunnustamisega Austraalia valitsuse poolt augustis 1991.

Balti Nõukogu Austraalias selgitustööst Austraalia parlamendiliikmete hulgas 1980ndate lõpul ja 1990ndate alguses räägivad Arvi Vainomäe ja Maila Taimre Melbourne'ist. Tänu sellele teadsid valitsusliikmed sündmuste tagamaid 1991. aasta jaanuaris, mil toimusid ärevad sündmused Baltikumis. Kui märtsis toimus referendum Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseks, siis Austraalia senat võttis vastu resolutsiooni, nõudes Nõukogude Liidult Balti riikide õigust iseseisvusele tunnustamist. Augustis nõuti Austraalia valitsuselt Eesti riikliku iseseisvuse tunnustamist, valitsus tegi seda 27. augustil 1991. Novembris korraldati Canberras Balti päev, kus osalesid ministrid, sh peaminister Robert Hawke, parteide juhid. Tiiu Kroll tänas kõiki toetuse eest, valitsusliikmete sõnavõtte läbis mõte, et eestlased pole olnud mitte ainult head ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 10. film

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Rahvuskultuuri säilitamise püüded - XVI Eesti Päevad Melbourne'is, eestikeelne ajakirjandus ja raadiosaated.

XVI Eesti Päevade avamise jumalateenistus Melbourne'i St. John'si kirikus, teenib õpetaja Hans Henning Lüdig. Austraalia Eesti Seltside Liidu asutajaliige Arnold Perendi meenutab esimeste Eesti päevade korraldamist 1954. aastal. Korraldajad olid Leonid Kallas, Erik Maasepp ja Juhan Viidang. AES Liidu asutajaliige Ilmar Mägraken tänab pidulikul koosolekul Eesti päevade üldkorraldajaid Bruno Metsarit ja Evald Mõisat, kes on seda kultuurilist suurüritust kahel korral juhtinud, Evald Mõisa on olnud ka ESTO '88 peakorraldaja. Kuigi vabaduse nõudmine kodumaale ja Eesti rahvale ei ole enam päevakorras, siis rahvuskultuuri säilitamine on endiselt päevade ülesanne. Ilmar Mägraken kuulutab Eesti päevad avatuks, liputseremoonia, lauldakse hümni. Segakoor laulab "Koitu", dirigeerib ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 11. film

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": üheteistkümnes film

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Eesti Vabariigi peakonsulaat Sydneys, Eesti Majade ja seltside tegevus Austraalias.

Eesti Vabariigi peakonsulaadis Sydneys valmistuvad naised õhtuseks koosviibimiseks. Konsulaadi tööst ja varasemast aupeakonsul Aldur Kaljost kõneleb aupeakonsul Austraalias Malle Tohver. Eestist huvitatutele jagab konsul Eesti välisministeeriumilt ja Eesti Instituudilt saadud materjale, Eesti tutvustamine ongi konsulaadi peamisi tegevusi. Laulab Sydney Ooperi solist Ingrid Silveus, klaveril saadab teda laulu autor Inno Salasoo. Malle Tohver meenutab isa hukkumist Venemaa vangilaagris ja Saaremaalt põgenemist viimase laevaga. Kuulnud Helsingis Eesti Filharmoonia Kammerkoori unustamatut esinemist, külastas ta kodumaad 1984. Malle Tohver hakkas eesti muusikute loomingut pakkuma festivalidele. Esimesena õnnestus kutsuda Camerata Tallinn esinema idaranniku linnadesse. Räägib Arvo Pärdi heliteoste levikust. Sydney Eesti Seltsi segakoori Vanemuine juht ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 2. film

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Austraalia eestlaste elu tutvustava filmi teises osas meenutavad eestlased Austraaliasse jõudmist ja esmaseid muljeid sellest maast.

Kümme Austraalia eestlast meenutavad oma esmamuljeid uuest kodumaast. Austraalia Eesti Seltside Liidu asutaja Arnold Perendi meenutab Sydney Eesti konsulaadi algusaastatega seotud inimesi Johannes Kaivu ja Arved Miilenit. Sydneys elav Loreida Nichols tuli Austraaliasse 1927. aastal 14-aastasena. Ta meenutab nappe töövõimalusi, palka, abielus olevate naiste mitte tööle lubamist. Brisbane'is elav Astrid Sisask tuli koos vanematega 1930ndatel. Ta meenutab selle aja rasket majanduslikku olukorda ja pagulaste saabumist pärast teist maailmasõda. Austraalia vajas lihttöölisi, eestlastest haritlased pidid uuesti võimalusel kõrgkooli minema, sest kohalikud hoidsid paremad töökohad ja võimu kiivalt endale. Thirlmere'is elav Urmas Maidla jutustab Eesti Abistamise Komitee sünnist 1945. aastal ja tegutsemisest, ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 4. film

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Wollongongi eestlaskond ja täienduskoolide ajaloost Austraalias.

Looduslikult on lõunarannik, mis algab Wollongongis, üks ilusaimaid paiku Austraalias. Siin saab deltaplaaniga sõita, surfata. Eluteed meenutab Lembit Lainela Wollongongist. Intervjueerijad astuvad enne kodukülastust läbi hr Lainelale kuuluvast Estours Traveli kontorist. Lembit Lainela jõudis Austraaliasse 1948, oli ümberasujate laagris, 13 aastat tegeles enda väikese transpordifirmaga, siis õppis geodeediks ja töötas sel alal 20 aastat. Tänu tööle tutvus Austraalia imelise loodusega, kuigi igatses endiselt taga Eesti okaspuumetsi. Reisikorraldajana tutvus tulevase elukaaslase Linda Holtzheimeriga, koos külastati Eestit ja käidi laulupeol. Linda Holtzheimer, kes on muusikaõpetaja ja koorijuht, meenutab sügavaid tundeid seoses laulu- ja tantsupeoga Eestis. Ta on alati tahtnud tundma õppida oma ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Melbourne'i Eesti Maja näiteringi etendus "Kallimast kallim", I jagu

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": kolmeteistkümnes film (esimene pool): Melbourne'i Eesti Maja näiteringi etendus "Kallimast kallim" esimene vaatus

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Melbourne'i Eesti Maja näiteringi etenduse "Kallimast kallim" esimene vaatus.

Melbourne'i Eesti Maja näiteringi etenduse "Kallimast kallim" esimene vaatus.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Melbourne'i Eesti Maja näiteringi etendus "Kallimast kallim", II jagu

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": kolmeteistkümnes film (teine pool): Melbourne'i Eesti Maja näiteringi etendus "Kallimast kallim" teine vaatus

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Melbourne'i Eesti Maja näiteringi etenduse "Kallimast kallim" teine vaatus.

Melbourne'i Eesti Maja näiteringi etenduse "Kallimast kallim" teine vaatus.
Peida sünopsis Ava sünopsis
XVI Eesti Päevad Austraalias Melbourne 95, I jagu

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": kaheteistkümnes film (esimene pool): Kuueteistkümnendad Austraalia eestlaste päevad Melbourne'is

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

XVI Eesti Päevade avamine Melbourne'is, Eesti Maja näiteringi lavastus "Kallimast kallim", kabareeõhtu ja rahvatantsuõhtu etteasted.

Ookeani rannik Melbourne'is. XVI Eesti Päevade avamise jumalateenistus Melbourne'i St. John'si kirikus. Kirikuõpetaja Hans Henning Lüdig peab väga isamaalise jutluse. Laulab ühendatud meeskoor Kalev Mitti juhatusel. Ruumist ükshaaval väljudes kätlevad inimesed kirikuõpetajaga ja avaldavad rahulolu kuuldu üle. Pärast pikka kätlemist suundutakse Eesti Majja, kus toimub XVI Eesti Päevade avamine. Marsihelide saatel tuuakse saali seltside lipud, Eesti Päevade üldjuht Bruno Metsar peab sissejuhatava kõne. Austraalia Eesti Seltside Liidu esimees Ilmar Mägraken kuulutab päevad avatuks. Lipuvarrastele kinnitatakse Eesti Päevade vapid. Osavõtjaid tervitab Eesti Vabariigi aupeakonsul Malle Tohver, ta loeb ette katke president Lennart Meri tervitusest. Lauldakse Eesti hümni. Ebe Kartus tutvustab päevakorda. ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
XVI Eesti Päevad Austraalias Melbourne 95, II jagu

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": kaheteistkümnes film (teine pool): Kuueteistkümnendad Austraalia eestlaste päevad Melbourne'is

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

XVI Eesti Päevad Austraalias, rahvatantsuõhtu ja kooride kontsert Melbourne'i Eesti Majas.

29. detsembril jätkuvad XVI Eesti Päevad Austraalias rahvatantsupeoga "Kui Kungla rahvas..." Melbourne'i Eesti Majas. Esineb Sydney rahvatantsurühm Virmalised ja Adelaide rühm Vikerkaar. Peale kava lõppu saavad Bruno Metsarilt lillekimbu tantsujuhid Aaron Tamme, Madis Alvre, korraldaja Lembit Willems. Vilma Kiviväli tänab osalejaid. 30. detsembril toimub Eesti Majas kooride kontsert. Naiskoorid avavad õhtu. Melbourne'i naiskoor Kodu ja Sydney segakoori Vanemuise naislauljad esitavad Mart Saare ja Eduard Oja laule, juhatavad Eili Annuk ja Karin Adamson. Meeskooride avalaul on "Eesti vennad, laulgem rõõmsalt", juhatab Ausma Taves. Järgnevad Juhan Aaviku ja Veljo Tormise koorilaulud, juhatavad Laine Helm ja Kalev Mitt. Linda Holzheimer esitab vahepalana klaveril ...
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
Järgmine
»