Otsingutulemused

Dokumentaalfilm keskendub mitmel isiklikul lool, mis on omavahel seotud ühise minevikuga. Perestroika generatsiooni ühise mineviku ühendajaks on kool. Klassikaaslased, kes omal ajal elasid väga sarnastes tingimustes, mängisid samu mänge ja jagasid kõige isiklikumad mõtted on suutnud tänapäeval luua väga erinevad ja mitmekülgsed elud. Kooli lõpetamisest on möödunud mitukümmend aastat, kui Aljona Suržikova otsustab oma klassikaaslased maailma eri paikadest üles otsida. Tema eesmärgiks on nooruspõlves loodud ankeet võrrelda tänapäeva reaalsusega. Ankeet täidab sel juhul kirjaliku ajaloomälu funktsiooni, milles on säilitatud ilusad hetked ja suured unistused, mis said kooli ajal kirja pandud. Aljona leiab näiteks oma klassikaaslase Stasi Kambodžas pokkerit mängimas ja ...

See juhtus mõned aastad tagasi Santiago de Compostelas, maalima vanimas hotellis. Olin teelauas Linnar Priimäele üht enda arust geniaalset mõttekäiku presenteerinud, kui lugupeetud professor ärritus ja lasi Mephistophelesel enda sisemusest vallanduda. Oli see vast tulevärk. Järgmise veerandtunni jooksul sain teada kogu tõe enda kohta. Priimägi imestas kuidas maakoor üldse suudab nii rumalat inimest kanda. Olles oma valgustava sõimu minu aadressil lõpetanud, leebus ta ja ütles, “Manfred sa pead minust filmi tegema.” Keeldusin sedamaid. Ma võin ju rumal olla, aga ometi mitte nii rumal, et Priimäest filmi teha. Paraku läks teisiti ja Mephistopheles saavutas oma tahtmise. Ma ei hakka siinkohal ümber ...

Esimest korda läksin Eestist ära ilma tagasituleku mõtteta. Esimest korda muutsin oma elu nii ootamatul põhjusel kui armastus. Esimest korda sain aru, mida tähendab pateetiline tunne igatseda. Selle poeetilise kollaažiga püüan jagada oma mõtteid ja nendega kaasnenud olukordi, mis mind on viimasel ajal saatnud.