Otsingutulemused

Tallinnas tapetakse kuulus ordurüütel Clingenstein – kangelane, kes vabastas Läänemere piraatidest. Nüüd on ta pea maha raiutud ja suu münte täis topitud. Kadunud on kuldkett, mille ta alles samal päeval ostis. Kohtuhärra Wenzel Dorn võtab mõrvapaigale kaasa noore apteekri Melchior Wakenstede. Noormees on nagu verekoer, kes oskavat ka surnutega rääkida. Melchiori nutikus ja Dorni oskamatus viivad aga selleni, et kogu mõrvaloo lahendamine jääb apteekri õlule. Peagi selgub, et tapetud rüütel tuli Tallinnasse eriülesandega. Kõik jäljed viivad dominiiklaste kloostrisse. Sealt algab mõrvade rida, kus ohvriks kõik, kes puutunud kokku salapärase „Tallinna vangiga“. Apteeker Melchiori triloogia põhineb samanimelise peategelasega romaanisarjal. Stsenaristid Indrek Hargla, Elmo ...

Portreelugu Eesti tippskulptorist. Edith elab suviti Hiiumaal, sealt alustamegi temaga tutvumist. Ta töötab väga palju ja selle tõttu ka jõuab palju. Filmis näeme kaht erinevat maailma, kunstniku kinnist ja isegi üksildast elu, kunsti loomise protsessi, ja siis selle kunsti publikule tutvustamist maailma kunstipealinnas (Art Baselil Šveitsis), suuri näitusi, nende festivalide avamisi, kuhu skulptori teosed jõuavad. Edith on väikse poisi ema, indie-muusika skeenes legendaarse Raul Saaremetsa elukaaslane. Edith on Eesti publikule juba päris tuntud ja praegu on käes hetk, mil ta teeb esimesed iseseisvad sammud rahvusvahelisel areenil, seda strateegiliselt parimates kohtades. Mis on kunstniku vastutus? Kas kunst saab elu muuta?

Mari, Sadu, Olav ja Anton on neli Supilinna last, kelle rõõmus argipäev pööratakse pea peale, kui nende kodulinna tabab salapärane mürgitus, mis pooled linna täiskasvanud lasteks muudab. Lastel on lahenduse leidmiseks aega vaid 48 tundi. Algab peadpööritav seiklus, mis viib lapsed kõige ootamatumatesse paikadesse nii maa peal kui ka maa all. Praeguse kodulinna kõrval õpivad nad tundma ühte teist, aastatetagust Tartut, teejuhiks Mari vanaisa käest saadud märkmik salapäraste vihjetega.

„Sinine on sügavlilla“ on must absurdne grotesk muserdunud Klausist, kes peale koduvõistkonna haledat lüüasaamist eluisu kaotab. Ta pöördub asutusse, kus on võimalik teatava summa eest oma saatuse üle otsustada. Abivalmi administraatori rutiinsel juhendamisel valib Klaus poomise, kuid viimasel hetkel otsustab siiski ümber. Kuid paraku on surmatunnistusele juba alla kirjutatud, seega saab ta muuta vaid suremise viisi, mitte saatusliku otsust ennast.