Otsingutulemused

"Koma" ei ole mitte ainult kirjavahemärk vaid ka Kalju Komissarovi hüüdnimi, mille lavakunstikateedri 13. lennu tudengid talle panid. Kalju Komissarov (8.03.1946-6.03.2017) on Eesti tuntud ja tunnustatud lavastaja ja teatripedagoog. Võib julgusega väita, et praegu töötab aktiivselt meie teatrilavadel just kõige enam Komissarovi õpilasi. Ta on juhtinud Eesti Noorsooteatrit 1974-1986, Viljandi Ugalat 1989-1991, TMA lavakuntikooli 1986-1995. Ta on üks Viljandi Kultuurikolledźi asutajaid ja lavakunstide osakonna juhataja. Porteefilmis näeme Kalju Komissarovi viimaseid intervjuusid ja teda meenutavad ta õpilased ja kursusekaaslased.

Üks kõige erakordsemaid nähtusi eesti kultuuriloos on kahtlemata kirjanik, lavastaja, publitsist, õppejõud ja seltskonnategelane Mati Unt. Dokumentaalfilm “Unditund” viib meid tagasi 1960ndate ereda põlvkonna juurde, mil tekkisid uuenduslikud ideed nii kirjandus- kui teatrimaailmas. Ta avab Mati Unti kui karismaatilist isiksust, fenomenaalset mõtlejat ja anarhistlikku vormiuuendajat kinolike vahenditega. Film sisaldab seninägematuid kaadreid Matist loomeprotsessis ja sõprade keskel.

Filmi kangelasteks on viis Soome eest Jätkusõjas sõdinud eesti meest, kelle Soome riik andis pärast sõda Venemaale välja ja kes sattusid seetõttu NKVD repressioonide alla. Oma dramaatilisi seiklusi meenutavad tollased soomepoisid ja neid valvanud Soome vangivalvurid. Filmi peategelasena astub üles vana külakirikuõpetaja, endine soomepoiss Paul Saar. Selle aja poliitilise pildi edasiandmiseks on filmis kasutatud rohkelt Eesti ja Soome arhiivide ajastutruud filmimaterjali, NKVD ja Soome kaitsepolitsei VALPO dokumente, katkeid president Paasikivi isiklikust päevikust jm.

Filmistuudio Eesti Telefilm monteerija Salme Kõrvemann töötas sel ametikohal 35 aastat. Ta on Eesti filmiloo elav ajalugu. Jutupõimikus katkendeid tema poolt monteeritud filmidest.

Paul Kerest (7.01.1916–5.06.1975) peetakse läbi aegade kõige tugevamaks maletajaks, kes pole saavutanud maailmameistri tiitlit, mistõttu on pälvinud hüüdnime Igavene Teine. Oma mängumeisterlikkuse, taktitunde ja korrektsusega oli Keres hinnatud kogu maailma maleeliidi hulgas, eestlastele oli ta rahvuslikuks sümboliks. Tema karjääri ümbritseb siiani selgitamata mõistatus, milles kajastuvad suure poliitika traagilised vastasseisud. Paul Kerese elule heidavad valgust tema kuulsad rivaalid, eksmaailmameistrid Mihhail Botvinnik, Boris Spasski, Mihhail Tal ja teised. Filmis on kasutatud rohkelt filmi- ja fotomaterjale arhiividest.

Tagasivaade aastatele 1978–1988, mil eesotsas Karl Vainoga viidi Eestis ellu sihikindlat, hästi kavandatud ja juhitud genotsiidipoliitikat. Karl Vaino on (sünd 28. mail 1923 Tomskis NSV Liidus) on endine Eesti NSV poliitik ja parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär. Kümne aastaga saavutati Eestis tema juhtimisel ennenägematu industrialiseerimine, käivitus ohjeldamatu migratsioonilaine, venestamispoliitika ja loodusvarade raiskamine.

Johannes Hint (20.09.1914–5.09.1985 ) oli eesti tehnikateadlane, tehnikateaduste doktor, kirjanik Aadu Hindi vend. Tema nimel on üle 200 teadustrükise, 62 leiutist, 28 patenti. Tema leiutisi kasutatakse tänini Saksamaal, Austrias, USA-s, Jaapanis, Venemaal. Ometigi suri Johannes Hint 70-aastaselt Tallinna Patarei vanglas. Novembris 1981 vahistati ta fabritseeritud süüdistuste alusel. Sisuliselt poliitilisel protsessil mõisteti ta süüdi mitmesugustes ametialastes kuritarvitustes ja karistati 15-aastase vabadusekaotusega. Tema riiklikud autasud, aunimetus, teaduslikud kraadid ja kutse võeti kohtu taotlusel ära ning kogu tema vara konfiskeeriti.

Vasakpoolsete poliitiliste vaadetega akadeemik Hans Kruus (1891–1976) töötas pärast sõda kõrgetel riiklikel ametikohtadel: ta oli Eesti NSV välisasjade rahvakomissar ja hiljem Eesti NSV teaduste akadeemia esimene juht. Tema karjäär katkes, kui ta langes 1950. aastal stalinliku repressiooni käigus kodanliku natsionalistina põlu alla. Kasutatud on ENSV filmi-, foto- ja fonodokumentide riikliku keskarhiivi materjale nõukogude korra algusaastate sündmustest Eestis.

Avameelne probleemfilm Nõukogude Eesti majandijuhtidest, kes on jõudu säästmata töötanud, kartmata riski ja vastutust, kuid parteilise surve, pealekaebuste, kadeduse ja aegunud seadusandluse tõttu on pidanud tasuma selle eest oma ametikoha, tervise ja vahel ka eluga. Viiratsi seakombinaadi direktor Vello Tire suri 51-aastaselt, Gagarini näidissovhoos-tehnikumi direktor Tomas Sooaluste 43- aastaselt, Energia kolhoosi esimees Georg Suurmets jäi invaliidiks. Filmi autor Märt Müür arutleb koos majandijuhtide ja nende lähedastega elu ja töö, vastutuse ja tunnustuse üle ning küsib: miks kukuvad tähed?

Ülevaade Tallinnas toimunud Rahvusvahelise Filmiamatööride Liidu (UNICA) 48. filmifestivalist ja 44. kongressist, seal nähtud filmidest ja üritustest. Räägivad UNICA žürii liige Joan Francesc Ainaud Barcelonast, žürii esimees Mark Soosaar, filmirežissöör ja -kunstnik Priit Pärn, amatöörfilmitegijad Prantsusmaalt ja Hollandist. Filmis on kasutatud lõike Dziga Vertovi tööst "Inimene filmiaparaadiga" ja katkendeid konkursifilmidest.