Otsingutulemused

Kuidas sai alguse Marju Läniku üle neljakümneaastapikkune edukas ning glamuurne lavakarjäär ja millist elu elab ta tänases Eestis? Kaamera jälgis popdiiva tegemisi ligi aasta jooksul ning esmakordselt avab muusikale erakordselt pühendunud naine ennast vaatajatele nii põhjalikult ja ausalt. Vilunud autojuhina tuntud Marju võtab meid kaasa esinemistele nii suurtel lavadel, moodsates klubides, kui ka armsatel väikestel juubelipidudel. Kuid mis on see, mida Marju oma elus kõige rohkem kahetseb?

Urve Tauts on särav ja karismaatiline naine. Viiskümmend aastat kestnud lauljakarjääri jooksul jõudis ta laval elada sadu lavaelusid, armastada ja vihata, surra arvutul hulgal lavasurmasid. Vahur Laiapea dokumentaalfilm on mäletamisest ja keskendub enam mäletamise ilule ja kurbusele, kui mälestuste endi sisule. Inimene, kes ei karda saada haavatud, avaneb erilisel viisil ja miks peakski teda haavama. Kohtumised inimestega, kohtumised iseendaga muusikas. Noor Urve Tauts laulab selles filmis palju. Laulab „Nõukogude Eesti“ kroonikalõikudes „Tsaari mõrsja“ Ljubašat ja „Carmenis“ muidugi Carmenit. Laulab lintidel ja plaatidel. Siiski - vähe, veidi ja õrnalt kuuleme selles filmis ka seenior-Urvet laulmas. See juhtub siis, kui tema klaveriõpetaja, filmimise ajal ...

Laulab Silvi Vrait ja sekka räägib ta oma vaadetest elule. Kaastegevad segakoor Olevine, orkester Eri Klasi juhatusel, Jaak Jürisson, Tõnu Väärtnõu, Tõnis Mägi, Peeter Volkonski ja ansambel Ultima Thule.

Haruldane lauluhääl, mitmekülgne ja särav näitlejameisterlikkus – nii tunneme RAT Estonia solisti, koloratuursopran Anu Kaalu. Kui Anu Kaal koos abikaasa ja tütrega veedab puhkust, vallutades mõnd kõrgemat mäetippu, võime vaevalt temas ära tunda ooperiteatri primadonnat. Anu Kaalu olemisest mägedes – suhtlemisest looduse ja inimestega, vapruse ja huumoriga ületada teekonna raskusi – on ikka seda sädelevat ja nakatavat Anu Kaalu, keda oleme teatrilaval näinud. Jäädvustatud on 1982. aasta suvematk Põhja-Kaukaasia mägedesse ja stseenid ooperitest.

Georg Otsa teatrirolle ning esinemisi soolokontsertitelt, nagu P. Tšaikovski "Jevgeni Oneginis", A. Rubinsteini "Deemonis", P. Leoncavallo "Pajatsites" ja G. Verdi "Rigolettos", D. Kabalevski "Colas Breugnonis", mängufilmis "Mister X"; lauludest kõlavad A. Kapi "Metsateel", E. Kolmanovski "Kas ihkab sõda meie maa", K. Listovi "Sevastopoli valss", F. Schuberti "Muusikale" jpt. Lauljast ja tema loomingust räägivad kolleegid erinevatest teatritest ja lähedased pereringist. Diktoritekstis on kasutatud Georg Otsa vastuseid ajakirjanikele.

Voldemar Kuslap esitab telestuudios estraadi- ja kammerlaule ning ooperiaariaid. Lauljaga vestleb Endrik Kerge.

Kammerlik portree väljapaistvast Eesti sopranist, ooperiprimadonnast Elsa Maasikust (1908-1991). Hetki soolokontserdilt. Aastal 1935 lõpetas Elsa Maasik (sopran) Tallinna konservatooriumi Aleksander Arderi lauluklassi, hiljem täiendas end Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias. Aastatel 1933–1935 laulis ta Endlas, 1935–1941 Vanemuises ja 1942–1963 Estonias. Filmis on kasutatud Tallinnfilmi kroonikapala. Lauljannaga vestleb kirjanik Lilli Promet.

Kogu oma pika lauljatee käis Artur Rinne käsikäes kuulajatega, kes peavad lugu lihtsusest ja südamlikust rahvalikust laulust. Laul, kohtumised kuulajate nagu vanade heade tuttavatega küll suurtes, kontserdisaalides, küll tagasihoidlikes külaklubides - see on peamine tema loomingus. Filmis laulab Artur Rinne populaarseid laule koos ansamblite Nils Petersoni ja Leo Tautsi juhtimisel, kaasa tegemas näitlejad Sulev Nõmmik ja Richard Peramets, ning esineb noorteansambel Kontrastid. Artur Rinne räägib ka oma laulja- ja eluteest.