Otsingutulemused

Teise maailmasõja otsustavad sõjasündmused Eestis 1944. Tegevus hargneb alates Sinimägede lahingutest juulis kuni Sõrve sääre langemiseni Punaarmee kätte novembri lõpus. Sõda näidatakse mõlema osapoole, nii Saksa kui Nõukogude armees sõdivate eestlaste silme läbi. Valikuid tuleb langetada mitte ainult sõduritel, vaid ka nende lähedastel. Teine maailmasõda oli eestlastele ka vennatapusõda. Süütud tunnevad ennast süüdi, suured süüdlased ei tunne midagi.

Eesti esimese postapokalüptilise ulmefilmi peategelane Sherman eksleb maailmalõpus, leiab maa-aluse punkri ja jääb sinna kogemata lõksu. Ainuke võimalus tal nüüd sealt pääseda on minna sügavamale...

Noorsooajakirjaniku, ühiskondliku miilitsatöötaja ja kasvataja Toomas Sildami vahendusel raskesti kasvatatavate noorukite probleemidest. Noorukite vaba aja sisustamise võimalustest räägivad komsomoli keskkomitee esimene sekretär Arno Allmann, Tallinna Täitevkomitee kultuurivalitsuse juhataja Rein Kiis, Tallinna kehakultuuri- ja spordikomitee esimees Jüri Talvistu.

Kanada eestlaskonna 1960–1963. aastal valminud mängufilm kujutab Eesti olusid aastatel 1946–1947, mil metsavennad võitlesid okupatsioonivõimudega, ootasid uut sõda ja lootsid taastada Eesti Vabariigi. Metsavendade punkris elab vastupanuvõitlejate grupp kapten Lembit Mõtuse juhtimisel. Mehed unistavad Eesti vabastamisest ja peavad lahinguid kohaliku nõukogude väeosaga. Pärast vägistamiskatset metsas asub metsavendade juurde elama ka Lembitu kaunis pruut Linda. Metsavennad röövivad raharongi ja saadud miljon rubla otsustatakse jagada sajale lähitalule sundmaksude tasumiseks. Rasketes lahingutes hukkuvad külamees Endel, metsavaht Juhan ja tema naine Maali. Ent ellujäänud unistavad endiselt vabast Eestist.