Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (10)

Vaikuse kutse

2015 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Madli Lääne

Kurtidest nelipühilased Margit, Vitali, Raivo ja Riho levitavad maailmas oma saatusekaaslastele jumala sõnumit.

Margit, Vitali, Raivo ja Riho on kurdid ja veendunud nelipühilased. Olles ise kord tundnud Jeesuse puudutust, on neil nüüd eesmärk seda sõnumit levitada. Kurdilt kurdile. Tööpõld on lai ja neliku plaan maailmavallutuslik, sest üle ilma elab umbes 346 miljonit vaegkuuljat. Nad rändavad mööda maakera kõige kaugemaid ja eksootilisemaid nurki – Kasahstanist Kreekasse, Venemaalt Hiinasse. Missugune on inimese elu, kui ta ei kuule liiklusmüra, koera haukumist, muusikat, linnulaulu... Kas tema maailm on lihtsalt sajaprotsendiline vaikus? Kas tema vaimne ruum, mis ei ole täis pidevaid häirijaid, on seega spirituaalselt vastuvõtlikum, näiteks altim kuulmaks Jumala häält?
Peida sünopsis Ava sünopsis
Roman Toi intervjuu Tallinnas 21.07.2011

2011 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Intervjuu korporatsioon Vironia vilistlase koorijuht Roman Toiga Tallinnas 21. juulil 2011.

Intervjuu korporatsioon Vironia vilistlase koorijuht Roman Toiga, küsitlevad noored viroonlased. Räägitakse üliõpilaseltside tegevusest ja liikmete seltsielust 1930ndatel. Roman Toi meenutab kaasõpilasi Jakob Westholmi gümnaasiumist, kes kõik, ühe erandiga, astusid seltsidesse. Roman Toi astus Vironia liikmeks Tartu ülikoolis õppides 1936. aastal. Ta meenutab, et korporatsioonis oli sõjavägi au sees. Kõik korporandid kuulusid tollal kaitseliitu. Väeteenistuse läbis Toi jalaväe pioneerkomandos. Ta on väeteenistusele tänulik, see kasvatas meesteks. Ta meenutab inimesi, kellega teda saatus kokku viis. Boris Kõrver musitseeris tihti Vironiale kuuluval Tartu parimal klaveril. Ülo Maramaa ja Hans Luts olid head organisaatorid ja lapsepõlvesõbrad, Kaljo Käärik, Konstantin Ollik ja Arvo Lainvee koolikaaslased. ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Lend Singapuri

1991 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Tõnu Mikk

Amanda, viie lapse ema, osalemas konkursil "Eesti Piiga 1991".

Tuleb pühapäeva õhtul missikoolist koju, seab kontsakingad viie lapse sandaalide-botikute kõrvale, kohendab pisikeste tekke ning läheb lauta seale sööki segama. Kaunis Amanda on otsustanud uutele väljakutsetele vastu astuda: jõusaal, kombeõpetus, meigikunsti saladustesse pühendumine. Jaanilaupäeva õhtul istub pereisa lastega Lillepaviljonis publiku ridades, pöidlad pihus. Kas emast saab täna "Eesti piiga"?
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis
Vilniuse veretöö leinamiiting

Eesti Kroonika nr 1 (1469), jaanuar 1991

1991 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Gennadi Meleško

Nõukogude dessantväelased ründasid 13. jaanuaril 1991 Vilniuse teletorni ning tapsid selle käigus 14 ja haavasid üle 1000 leedulase. 14. jaanuaril toimub Tallinnas sündmuse mälestamiseks ja leedulaste toetuseks miiting.
- Voogedastus
- Voogedastus
Eesti laul

1990 | Populaarteaduslikud filmid | Režissöör: Vallo Kepp

Läbilõige Eesti laulupidude ajaloost.

Läbilõige Eesti laulupidude ajaloost. Igal rahval on oma traditsioonid, mis harva ulatuvad kogu rahvast ühendava ühisloominguni. Laul on olnud eestlaste rahvusliku eneseteostuse väljendajaks, sest sajandeid on Läänemere äärsel maalapikesel keelanud ja käskinud võõras võim. Maailma suurim ühendkoor ainult miljonilisel rahval on läbi aegade kandnud eestlaste vabadusiha. Me laulame, järelikult oleme veel olemas. Käsikiri Ivar Trikkel, režissöör Vallo Kepp, toimetaja Heli Tiks.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kas oskame hoida ühte … I jagu

1988 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Mati-Jüri Põldre

Reportaaž 1988. aasta palavatest suvesündmustest Eestimaal

Reportaaž 1988. aasta palavast suvest Eestimaal. Filmi keskmes on poliitilised kired võitluses Eesti suveräänsuse, kodakondsuse, keele ja IME ümber. Kõnekad ajaloolised kaadrid öölaulupeost, EKP Keskkomiteest, Tartu Ülikoolist, Interrinde ja Rahvarinde tekkimisest arenemisest ja ettevõtmistest. Stsenarist Ene Hion, režissöör Mati Põldre.
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kas oskame hoida ühte … II jagu

1988 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Mati-Jüri Põldre

Reportaaži teine osa 1988. aasta palavatest suvesündmustest Eestimaal.

Reportaaži teine osa 1988. aasta palavast suvest Eestimaal. Filmi keskmes on poliitilised kired võitluses Eesti suveräänsuse, kodakondsuse, keele ja IME ümber. Ajaloolised kaadrid Eestimaa Rohelise Liikumise nõudmisest Bruno Sauli ametist vabastamiseks, EKP KK pleenumilt, rahvaürituselt "Eestimaa laul", Rahvarinde kongressilt, suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmisest Ülemnõukogust jm. Stsenarist Ene Hion, režissöör Mati Põldre.
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis
Suveräänsus

Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 23/24 (1419/1420), detsember 1988

1988 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Ants Vill

Eesti NSV Ülemnõukogu erakorraline istung 16. novembril 1988, kus võetakse vastu Eesti NSV suveräänsusdeklaratsioon. Selle kõrval kajastatakse ka teisi olulisi sündmusi sama aasta ärevas sügises.
Maa keset merd

1981 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Virve Koppel

Väike Kihnu ja tema töökad inimesed.

Väike Kihnu ja inimesed, kes püüavad ligi 700 elanikuga saare käekäigu eest hea seista. Tutvustamist leiavad transpordilaeva Kajak kapten Jaan Vahkel, kalur Mihkel Oad, kolhoosi Pärnu Kalur parteikomitee sekretär Kuldar Kaare, osakonnajuhataja Mait Metsatalu ja esimees Felix Kangur, ehitatava õmblustsehhi juhataja Marta Vambola, majanduskandidaat dotsent Heino Levald ja Pärnu rajoonikomitee esimene sekretär Valter Udam.
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kivid ja kadakad

1972 | Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm | Režissöör: Jüri Lott

Abruka saar ja tema inimesed.

Abruka on tavaline saar paljude omasuguste seas. Ükskõik, mis suunas siin minna, ikka tuleb meri vastu. Ja ometi on temas midagi sama ainulaadset, nagu on seda igas inimeseski. Inimene ja loodus on Abrukal lahutamatult seotud. Kui rajuilmaga jääb postipaat linna tormivarju, siis käiakse pered läbi ja talitatakse mere taha jäänute loomad. Ühine on siin koduarmastus, abivalmidus, ühtekuuluvuse tunne ja rõõm hästi tehtud tööst.
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis