Otsingutulemused

Eestis on teada üle 800 hiieapaiga, muistse loodusliku pühamu. Hiit kaitses maarahva usundikombestik ja sealne loodus sai puutumatuna areneda, mistõttu on igast hiiest kujunenud kohaliku kliima-, mullastiku- ja veeolude mõjul omanäoline ökosüsteem. Paljud hiied on hästi säilinud tänaseni, mõnest on alles vaid üksikud märgid maastikus. Avaneb samm-sammult meie peamine rikkus – meid ümbritseva loodusliku elu mitmekesisus. Selle rikkuse väärtust tasakaalukuse ja sisemise väe allikana ei oska me kaugeltki alati mõista. Selle rikkuse tajumise ja soomeugrilaste boreaalse elutunnetuse omapära tasub teadvustada ka tänases tormakas elurütmis.

Kes meist ei tahaks elada keset kaunist ja puhast loodust? Ja kes meist poleks näinud kusagile metsa või kraavi sokutatud prahihunnikuid? Ülgase külal on Eesti kõige mustema küla kuulsus. Siinses karjääris laiutavate rehvivirnade ja ehitusjäätmetega on asunud võitlusse noor külamees Maiko. Tal pole muid abivahendeid, kui isiklik maastikuauto ning omaenda aeg ja jõud. Kunagi loodab ta Ülgase päris puhtaks saada.

Ruudi elab Saaremaal kahekesi oma ema, konstaabel Karmeniga. Isa pole nende majas kunagi olnud. Ruudi suur kirg on viikingid, ja tema rõõmuks korraldatakse Kuressaare laadal lõbusõit päris tõelise viikingilaevaga. Paraku selgub, et temavanused poisid ilma isata lõbusõidule ei pääse. Nii ei jää Ruudil hädaga muud üle kui asuda sõbratar Vika abiga endale isa otsima.

Eestimaad saab näha mitut moodi. Tillukese ääremaa või piiririigina. Pealiskaudselt. Aga saab ka teisiti, maasse sisse minnes ja seda tunnetates. Ja siit avaneb hoopis teine kiht. See film on eestlase hinge inventuur enne postmodernistlikku pealiskaudsusse suundumist. Meie maa lugu, selline nagu ta on. Selline, nagu meie seda näeme. Tundeline ja mõtteline. Lugude ja faktidena. Oma ja vahel võõras. Mitte veel kadunud. Mandrijää ja laulu koosjõul kujundatud maa.

Maalikunstnik Valdemar Väli (1909 – 2007) elulooülevaade ja üksikasjalik tutvustus tema rikkalikust portreeloomingust, millega ta on ennast jäädvustanud eesti kunsti ajalukku. Samuti antakse ülevaade maastikest, linnavaadetest ja kompositsioonidest kogu loomingu ulatuses. Valdemar Väli loomingut analüüsivad kunstiteadlased Mai Levin ja Leo Gens.

Peeter Tooming – fotograaf, operaator, režissöör ja publitsist on elanud ja elab väga intensiivset loovelu vaatamata sellele, et Damoklese mõõk riputati ta pea kohale. Elab tahtest ja mehisusest. Ta on inimene, kes seisab väravatel, inimene, kes on kaugemal kui meie. Kes seisab vastamisi Tundmatu ja iseendaga. Ta on meie keskel ja samas juba poolel Jõel. On veel lootust, et ta tuleb tagasi, kuid mitte kunagi endisena. Ta on näinud maailma ja tema väärtusi veidi teisest perspektiivist. Ta on näinud iseennast ja oma loomingut veidi teise pilguga. Toominga mälestusele pühendatud film räägib tema võitlusest – heitlusest ravimatu haigusega viimasel eluaastal ...

Musti laglesid on palju, nad hävitavad tihti põllumehe saagi. Saaremaa talupidajad torisevad nende pärast, kuid paraku - lagled on rahvusvahelise looduskaitse all, lasta neid ei tohi. Kus on väljapääs, milles lahendus? Valus probleem on ka väikesaartega, mis tänases Eestis talupidajatele tagastada tahetakse. Kuidas aga käituda, kui saar on looduskaitseobjekt? Või kui saari on valmis üles ostma kodu- või välismaised rahatuusad?

Meenutusi ESTO 88 päevadelt Melbourne’ist. Muinsuskaitse seltsi volikogu. Eesti olümpiakomitee tegutseb taas. Parlamendis võeti vastu keeleseadus. Taas tegutseb Eesti Üliõpilaste Selts. President Pätsi ausammas Tahkurannas taastatakse. Näitus “Kolmevärviline Eesti” Eesti Ajaloomuuseumis. Probleemid Eesti NSV Riikliku Vabaõhumuuseumiga. Kirjanik August Mälgu talu Kakumäel. Ülevaade rajooniajalehtedest. Videotervitus Austraaliast perekond Ruutsoole.

Põhjalikus ja ülevaatlikus dokumentaalfilmis tutvustatakse Eesti olulisemat loodusvara paekivi, selle tekkelugu, paiknemist, kaevandamist ja kasutamist läbi aastatuhandete. Eesti paekivid – lubjakivid ja dolokivid (dolomiidid) on olnud meil ehitusmaterjalidena kasutusel juba umbes 3000 aastat, olles puidu kõrval tähtsuselt teine ehitusmaterjal. Tuuakse hulgaliselt näiteid paekivi kasutamisest: alates kivikalmetest ja -aedadest kuni Eesti kultuuriloos oluliste suurehitusteni. Kommenteerib filmi stsenarist, ehitusajaloolane ja publitsist Hubert Matve.

Inimene on sündinud ja kujunenud kiviajas, kus kivi oli tööriist. Kivi raskus, ükskõiksus ja seletamatus on ikka väljendanud midagi müstilist. Raudkivi on kui tardunud, kokkusurutud ruum ja aeg ning igavik. Temasse oleks justkui peidetud kogu möödunud aegade teave - nii nagu see on Eesti kiviaedades. Käsikiri ja teostus Vello Pohla, operaator Kristjan Svirgsden.