Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (9)

Ankeet

2020 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Aljona Suržikova

Kooli lõpetamisest on möödunud mitukümmend aastat, kui Aljona Suržikova otsustab oma klassikaaslased maailma eri paikadest üles otsida. Tema eesmärgiks on nooruspõlves loodud ankeeti võrrelda tänapäeva reaalsusega.

Dokumentaalfilm keskendub mitmel isiklikul lool, mis on omavahel seotud ühise minevikuga. Perestroika generatsiooni ühise mineviku ühendajaks on kool. Klassikaaslased, kes omal ajal elasid väga sarnastes tingimustes, mängisid samu mänge ja jagasid kõige isiklikumad mõtted on suutnud tänapäeval luua väga erinevad ja mitmekülgsed elud. Kooli lõpetamisest on möödunud mitukümmend aastat, kui Aljona Suržikova otsustab oma klassikaaslased maailma eri paikadest üles otsida. Tema eesmärgiks on nooruspõlves loodud ankeet võrrelda tänapäeva reaalsusega. Ankeet täidab sel juhul kirjaliku ajaloomälu funktsiooni, milles on säilitatud ilusad hetked ja suured unistused, mis said kooli ajal kirja pandud. Aljona leiab näiteks oma klassikaaslase Stasi Kambodžas pokkerit mängimas ja ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
14 käänet

2017 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Marianna Kaat

Marianna Kaadi dokumentaalfilm Eesti ühiskonda integreerumise probleemidest, millega puutuvad kokku venekeelsed lapsed ja nende vanemad.

Filmi aluseks on mitu paralleelselt arenevat venekeelse pere lugu. Filmitegijad jälgisid peaaegu nelja aasta jooksul 5-aastaselt eesti lasteaeda läinud Ksenijat ja Emiliat, eesti kooli eelistanud 7. klassi õpilast Marki ja Eestist Peterburi kõrgkooli õppima läinud abiturienti Vitalit. Hirmud ja kõhklused, lootused ja frustratsioon, toimetulekud ja äpardused, lõimumine ja isolatsioon, keel ja identiteet – film püüab mõista probleeme, millega venekeelsed lapsed ja nende vanemad rinda pistavad. Hoolimata ohust oma identiteeti kaotada, üritavad peategelased meeleheitlikult eestikeelsesse ühiskonda integreeruda.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Gerassimovi naised

2017 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Birgit Rosenberg

Humoorikas ja mõtlik koondportree piirilinna Narva eakatest prouadest, kes pargipingil maailma asju arutades pistavad rinda mineviku, oleviku ja tulevikuga.

Eri Venemaa otstest Narva elama sattunud prouad kohtuvad iga päev Gerassimovi pargis. Park asub aga hoopis teises riigis ja režiimis kui see, mida nad kogu pika elu on tundnud ja ehitanud. Vaatamata kõrgele eale eeldab uus olukord naistelt kohanemist, ja seda on elu neile õpetanud. Lisaks on abiks hea seltskond, eluterve huumor ja Jumal taevas. Üheskoos piirilinna voolus ja pargipingil asju arutades seguneb minevik ja olevik, asine ja vaimne, kaks riiki ja režiimi fluidumiks nimega elu.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Hetk Ulkaga

BFM meediaosakond: II kursuse töö (MA)

2014 | Tudengifilmid, Dokumentaalfilm | Režissöör: Kaisa Sammelselg, Gerli Nõmm

Meediaüliõpilaste Kaisa Sammelselja ja Gerli Nõmme dokumentaalfilm jälgib noore venelanna püüdlusi uue baari avamiseks.

Ulka on vene rahvusest temperamentne tüdruk. Kuigi ta on Eestis kasvanud ja koolis käinud, õppis ta eesti keele alles baaris töötades ära. Tänaseks päevaks juhib ta ise vaid eestlastest koosnevat baari. Film uurib, milline on tänapäeva noore venelanna nägemus Eestis elamisest ja milliste mõtetega ta uue baari avada kavatseb.
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis
Meie

2000 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Renita Lintrop, Hannes Lintrop

Eesti taasiseseisvumise kümnest aastast ja vene elanikkonna kodakondsuse probleemidest.

Eesti iseseisvumisel tekkis ajalooliselt unikaalne olukord. Ühe riigi territooriumil elavatest inimestest suur osa ei ole - kas ei taha või ei saa olla - selle riigi kodanikud. Selline situatsioon on tekitanud nii sise- kui välispoliitilisi pingeid. Nendes poliitilistes tõmbetuultes on Eesti Vabariik arenenud 7 aastat. Esialgu, tundub, on kõik tasapisi laabunud. Film kirjeldab läbi konkreetsete inimeste meie elu ja lootusi täna ja püüab lahti mõtestada lähiminevikku ja projitseerida tulevikku.
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis
Olen uhke, et olen Eesti venelane

1998 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Reijo Nikkilä

Eesti venelaste arvamused elust ja tulevikust Eestis 1990-ndate lõpus.

Soome režissööri Reijo Nikkilä nägemus Eesti venelaste elust ja nende kohanemisest Eesti ühiskonnas.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Jõulud Leninita

1994 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt

Andres Söödi emotsiooniküllane film Lenini ausamba mahavõtmisest Narvas 1993. aasta detsembris ja järelkajast 1994. aasta jaanuaris.

Paljude ausammastega Eestimaal on läinud nii - üles pannakse lillede ja hümniga, maha võetakse vargsi ja pimeduses, ka dünamiiti põlgamata. Narva linna Leniniga, mis arvatavasti oli Baltimaade viimane, läks veidi teisiti - tema võeti maha päise päeva ajal 1993. aasta detsembris demokraatlikult valitud linnavolikogu otsusel. Pealtvaatajaid oli vähem kui loodeti-kardeti ning pärast mõnetunnist pusimist oli kuju Hermanni kindluse õuel.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Unenäod kodumaast

1994 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Dorian Supin

Tundeline teekond läbi erinevate inimsaatuste, eluvaadete ja iseloomude, mida võiks nimetada ka meil elavate muust rahvusest inimeste koondportreeks.

Tundeline teekond läbi erinevate inimsaatuste ja eluvaadete, mida võiks nimetada meil elavate muust rahvusest inimeste koondportreeks. See on portree ühest grupist, keda seob suur lapsepõlvesõprus. Nende inimeste juured on nii Venes kui ka Eestis, nende kodu on siin, kodumaatunne igal isemoodi. Ja nii on neile Eestis toimuv kuidagi isiklikult valulik, sest tuntakse end võõrana.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Meie venelased

1991 | Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm | Režissöör: Peeter Simm

Peeter Simmi dokumentaalfilm Eestimaa suurimast rahvusvähemusest – venelastest.

Film inimestest, kes elavad meie, eestlaste, kõrval. Osa neist on sattunud Eestimaale vaid mõned aastad tagasi, teiste esivanemad on elanud siin mitmeid inimpõlvi. Eesti on saanud nende kodumaaks. Mida venelased – intelligendid ja töölised, vanad ja noored, ateistid ja usklikud 1990ndate alguses Eesti elust tegelikult arvavad? Oma mõtteid siinsest elust ja suhetest põlisrahvusega jagavad Peipsiääre vene vanausulised, erumereväelane Anatoli Filippov, sanitaararst Juri Zabalevitš, kunstnik Igor Balašov, restauraator Juri Kostin, sotsioloog Dimitri Mihhailov jpt.
- Osta film
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis