Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (3)

Sääskedest ja inimestest

2019 | Dokumentaalfilmid, Loodusfilm | Režissöör: Madis Ligema

Kumb on parem olla – inimene või sääsk?

Mõnedest selle planeedi saladustest oleme aru saanud. See täidab meid suure uhkuse ja rahulolutundega. Ent kas me ikka oleme maailma ära seletajad, kui meil on endastki raske aru saada, rääkimata sääsest? Madis Ligema dokumentaalfilm on mõtterännak eesti loodusest ja selle niiskest pinnast sündinud väikeste ja suurte isendite maailma. Sääsk on positsioneerinud ennast kõige väiksemate elusolendite etaloniks, inimene aga kõige olulisemaks. Film vaatleb sääskede ja inimeste vahelist sümbioosi, arutledes meie rolli üle siin planeedil.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Sääsk ja hobune

Eesti jutt

2001 | Animafilmid, Nukufilm | Režissöör: Mikk Rand

Kord hakanud sääsk hobusega vaidlema, et nemad - sääserahvas - on tugevamad kui hobune. Ei olnud hobune sellega nõus ja nõnda nad vaielnud ikka tüki aega, kuni otsustanud lõpuks jõudu katsuda.

Hobune oli suur ja tugev, aga sääski tulnud tuhandeid ja tuhandeid. Nõnda vestab Eesti muinasjutt ja eks näita ka film, kuid filmi on lisatud eneseirooniat eestlaseks olemise kohta, eestlase olemuse kahestumist. Pikaldasus ja ettevaatlikkus on paljuräägitud rahvuseline iseloomujoon, see iseloomustab hobust. Sääskede olemus kujutab eestlaste jonnakust ja edasipüüdlikkust, eestlaste arenemishuvi. Nii need iseloomuomadused vastakuti satuvadki - ühelt poolt tehnika "religioon" ja teiselt poolt maalähedus, suisa matslikkus.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Teade parlamendile

1989 | Dokumentaalfilmid, Antropoloogiafilm | Režissöör: Valentin Kuik

Valentin Kuigi dokumentaalfilm hantide elu-olust nõukogulikus tänapäevas ja väikese põlisrahva väljasuretamisest Lääne-Siberis.

Lääne-Siber, kus handid elavad, on kuulus oma suurte põdrakarjade, kalarikaste jõgede ja karusloomade poolest. Aga ka nafta poolest, mille kiirendatud tootmine tõi neile aladele uued inimesed. Handi rahvusringkonna elanike arv kasvas uute tulijate arvel üle kümne korra. Varasem handi linn Pim sai nimeks Ljantorsk, põhilise naftaleiukoha Ljantori järgi ja linna asustasid naftatöölised – üle Nõukogude Liidu kokkusõitnud eri rahvuste esindajad, kes on põlisrahva tõrjunud metsaaladele.
Peida sünopsis Ava sünopsis