Otsingutulemused

Tallinna Olümpiapurjespodikeskuse sünnist 1976 kuni olevikuni 1981. Kompleksi sise- ja välisvaated, rajatise suurvõistluste aegne ja -järgne rakendus. Filmi autor Kalev Vapper.

Ülevaade neljast olümpia-eelsest aastast ja Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregatist. Olümpiaobjektide kerkimine läbi aastate. Olümpiatule saabumine Tallinna. Olümpiaregati avamine Pirital. Läbilõige kõigi klasside sõitudest ja võitjate autasustamine. Killud üldlaulupeost ja regati pidulikust lõputseremooniast.

Väliseesti Kirjanike Liidu (VEKL) ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi (EKK) liikmete koosolek Stockholmi Eesti Majas, osalevad ka Karl Ristikivi ja August Mälk ning Karin Saarsen, Helmi Mäelo, Helmi Rajamaa ja Liidia Tuulse. Kunstikoguja ja ajakirjanik Juhan Viidang külas Tarmo ja Silvi Ojal Kvistabergis. Arvo Mägi koos Helga Nõuga Skarholmenis aprillis 1975. Juunis 1975 einestatakse Karin Saarseniga Nõude mootorpaadis Ekolni järvel. Bernard Kangroga Hovs Hallari looduskaitsealal Torekovi kaluriküla lähedal Kattegati väina kaldal. Külas Kalju Lepik perega. Mais 1977 külas Aadu Hint ja Arno Raag. Nõud Kalju Lepiku suvilas ja mere kaldal. Külas Uibopuude suvemajas Kolmårdenis, jalutuskäik looduses ja Bråvikeni lahe ääres, restoranis ...

Hüdroelektrijaama ehitusel Siberis Angara jõel. Reporterid Ülo Tootsen ja Rein Nurk.

Baikal-Amuuri magistraali ehitusel töötab koondrühm Komsomolets Estonii, mis tunnistati 1975. ja 1976. aastal BAM-i parimaks. Rühma komandör Enn Leisson kõneleb rühma moodustamisest, rasketest tingimustest, komsomoliülesannetest ja plaanide täitmisest.

Siberis Tšeljabinski lähedal eestlaste uusasukate külas käisid juttu ajamas ja filmimas Ülo Tootsen, Rein Nurk, Tõnu Kalle.

1976. aasta septembris toimub S1 siderügemendi päev Uppsalas: rivistus, pidulik marssimine, puhkpilliorkester, sõjatehnika demonstratsioon, teenistuskoerte esinemine, helikopterid ja tank tegevuses, lahingukolle ja kannatanute abistamine, langevarjuhüpped. Nõude kaater uue kattetelgiga. Askvägeni aed ja Helga Nõu jalutamas koeraga. Märtsis 1977 lennutab Heino Nõu mudellennukit Sunnersta lumisel väljal. Juuni alguses lendab Laine Arlanda lennuväljalt Rhodosele ja kahe nädala pärast jõuab tagasi. Enn ja Helga sõidavad koos Liiaga Söderöle skäärides. Kaunis päikeseloojang, merevaated saartega, Enn ja Liia kummipaadiga lahel. Suur ämblik on Heino toa aknale elama asunud. Heino sõidab oma mopeediga. Septembris on Nõude kaater ülestõstmiseks Flottsundis. Liia Nõu küpsetab koos emaga piparkooke.

Helilooja Veljo Tormis räägib portreefilmis oma kiindumusest rahvaloomingusse, regilaulust ja selle kasutamisest kaasaegses koorimuusikas. Eesti regilaulu rikkus ja omapära tulevad esile just elavas esituses. Näeb Tormist regilaulu väsimatu propageerija ja eeslauljana innustamas rahvast kaasa laulma, samuti oma rahvalaulust inspireeritud kooriteoste proovides ja kontsertesitustel. Rahvalaul on eesti rahva kõige omapärasem looming, mis elab edasi meie keeles ja küllap ka geenides, kinnitab helilooja. See on kultuuri varasalv, mida tuleb ikka ja jälle taasavastada. Taasleitud laulul peab olema kindel koht meie tänases kultuuripildis.