Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (10)

Üksinda ja koos

2002 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Andres Sööt

Andres Söödi portreefilm vabadusvõitleja Enn Tartost.

Vabadusvõitleja Enn Tarto jutustab oma elust ja võitlusest Eesti taasiseseisvumise eest. Mees, kes on erinevates kinnipidamisasutustes veetnud kokku 14 aastat, külastab filmi alguses Patarei vanglat. Film esitab vaheldumisi peategelase poliitilisi seisukohti ning juba tuttavaid ajaloolisi kaadreid: vene vägede saabumisest Eestisse 1939 kuni laulva revolutsiooni sündmusteni ja Tallinna Draamateatri ees peetud pikettideni poliitvangide vabastamiseks.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Terasratsanik

1999 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Andrus Prikk

Eesti mootorispordi hing ja organiseerija, võidusõitja Richard Laur on legend juba eluajal.

Portreteeritav on eesti motospordi hing ja grand old man Richard Laur, Kalevi suursõitude algataja, võidusõitja ja treener, kes on kogu oma teadliku elu pühendanud mootorrattaspordile. Fragmentaarne, kuid sisutihe ülevaade Richard Lauri titaanlikust tegevusest maalib pildi mehisest isiksusest, kes sillutas aastakümneid teed kuulsusrikkale Eesti (NSV) motospordile, mis mängis NSV Liidus avangardset rolli. Laur sõitis ise, organiseeris meeletult ja ta käe alt kasvasid sajad võidusõitjad. Eesti motospordis on kõik temaga seotud. Film on valminud TPÜ telerežii üliõpilaste Andrus Priki ja Andres Arro diplomitööna.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 10. film

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Rahvuskultuuri säilitamise püüded - XVI Eesti Päevad Melbourne'is, eestikeelne ajakirjandus ja raadiosaated.

XVI Eesti Päevade avamise jumalateenistus Melbourne'i St. John'si kirikus, teenib õpetaja Hans Henning Lüdig. Austraalia Eesti Seltside Liidu asutajaliige Arnold Perendi meenutab esimeste Eesti päevade korraldamist 1954. aastal. Korraldajad olid Leonid Kallas, Erik Maasepp ja Juhan Viidang. AES Liidu asutajaliige Ilmar Mägraken tänab pidulikul koosolekul Eesti päevade üldkorraldajaid Bruno Metsarit ja Evald Mõisat, kes on seda kultuurilist suurüritust kahel korral juhtinud, Evald Mõisa on olnud ka ESTO '88 peakorraldaja. Kuigi vabaduse nõudmine kodumaale ja Eesti rahvale ei ole enam päevakorras, siis rahvuskultuuri säilitamine on endiselt päevade ülesanne. Ilmar Mägraken kuulutab Eesti päevad avatuks, liputseremoonia, lauldakse hümni. Segakoor laulab "Koitu", dirigeerib ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 4. film

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Wollongongi eestlaskond ja täienduskoolide ajaloost Austraalias.

Looduslikult on lõunarannik, mis algab Wollongongis, üks ilusaimaid paiku Austraalias. Siin saab deltaplaaniga sõita, surfata. Eluteed meenutab Lembit Lainela Wollongongist. Intervjueerijad astuvad enne kodukülastust läbi hr Lainelale kuuluvast Estours Traveli kontorist. Lembit Lainela jõudis Austraaliasse 1948, oli ümberasujate laagris, 13 aastat tegeles enda väikese transpordifirmaga, siis õppis geodeediks ja töötas sel alal 20 aastat. Tänu tööle tutvus Austraalia imelise loodusega, kuigi igatses endiselt taga Eesti okaspuumetsi. Reisikorraldajana tutvus tulevase elukaaslase Linda Holtzheimeriga, koos külastati Eestit ja käidi laulupeol. Linda Holtzheimer, kes on muusikaõpetaja ja koorijuht, meenutab sügavaid tundeid seoses laulu- ja tantsupeoga Eestis. Ta on alati tahtnud tundma õppida oma ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 6. film, I jagu

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": kuues film (esimene pool)

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Austraalia väliseestlaste elu Canberras minevikus ja tänasel päeval. Kuulsa teadlase Armin Öpiku elutee.

Pealinna Canberra vaated - parlamendihoone, Austraalia sõjamemoriaal. Parlamendihoone siseruumid, maalidel endised peaministrid Gough Whitlam ja Robert Hawk, kuninganna Elizabeth II, senaator Dorothy Tangney, parlamendiliige Enid Lyons, Queenslandi senaator Neville Thomas Bonner. Parlamendi istungitesaal. Näitusel valitsushoones on eksponeeritud Austraalia orden, mille kavandas Tallinnas sündinud Vambola Veinberg. Kohalikust eestlaskonnast räägib Canberra Eestlaste Koondise esinaine Reet Bergman. Meenutab Canberra nädala rahvuste päeval toimunud lendu kuumaõhupalliga - start anti parlamendihoone eest koos hümni mängimise ja Eesti lipu heiskamisega. Kariljonil mängija Astrid Bowler Canberra kellatornis. Räägib oma perest, kelladel mängima õppimisest, noodikirjast jne. Canberra Eesti koguduse esimees Kristof Kaldma räägib kohaliku eestlaskonna ajaloost, ta on ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 6. film, II jagu

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": kuues film (teine pool)

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Canberras elav elektroonika- ja lennundusinsener Hugo Mitt meenutab eluteed ja näitab oma õllepurkide kogu.

Hugo Mitt saabus Saksamaalt Austraaliasse 1948. aasta lõpul. Esmalt toimusid inglise keele kursused Bonegilla pagulaslaagris, järgnes kaheaastane töökohustus Woomeras, kus kaevati kraave tulevase sõjaväebaasi asunduse jaoks. Pärast sundaja lõppu läks Hugo Mitt Adelaide'i vanemate juurde ja asus ülikoolis õppima elektroonikat. Need olid majanduslikult rasked ajad. Inseneri diplom taskus, asus ta tööle lennundusametis. Mitti vastutusalas olid lennuväljade navigatsiooniseadmed. Ta tegi uuendusi sellel alal, kergendas lennuoperaatorite tööd ning tõusis karjääriredelil peainseneriks. Kaks aastat aitas Aafrikas Ghana riigil üles ehitada oma lennundust, kuid kohalike hoolimatus ja pidev varastamine takistasid tööd. Hugo Mitt näitab oma õllepurkide kollektsiooni. Selle hobiga on ta tegelenud 12 aastat, ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 7. film

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Tasmaania ja Sydney kõrgharidusega eestlaste elu tutvustav film.

Hobarti turul uurib kaupa Kalev Kruup. Oma kodus jutustab ta kunagistest arstiteaduse õpingutest Tartus ja Freiburgis. Austraalias Saksamaal välja antud diplomit ei tunnistatud, tuli hakata sanitariks. Kalev Kruup hakkas käima psühholoogia loengutel ning sai psühholoogi diplomi. Ülikool pakkus lektori ametikohta, seda tööd on tehtud 26 aastat. Kalev Kruup räägib üksikasjaliselt pensionisüsteemist, mis Austraalias pensionäride sissetulekuid küllaltki hästi võrdsustab. Farmatseut Boris Lees peab Sydneys apteeki, mille ostis 1968. aastal. Tema lahkus Eestist lapsena ja peale Taanis elamist jõudis kahekümnesena Uus-Meremaale. Tuttava soovitusel oli päeval apteekri õpilane ja õhtuti õppis farmaatsiat. Nelja aasta pärast lõpetas Wellingtoni ülikooli kursused ja sai apteegi juhatajaks. ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Laulutaadi lahkumine

1993 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Toivo Elme

Film on pühendatud Gustav Ernesaksa, eesti koorimuusika legendi mälestusele.

Gustav Ernesaksa ärasaatmine Estonia kontserdisaalist. Arhiivikaadrid meeskoori esinemisest Gustav Ernesaksa dirigeerimisel 1944. ja 1947. aastal, heliloojate liidu koosolekust, laulupeost ja meeskoori reisidest. Ernesaksa muldasängitamine Metsakalmistul.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Heino Lipu lugu

1992 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Enn Putnik

Dokumentaalfilm kümnevõistlejast Heino Lipust.

Eestlane Heino Lipp oli Teise maailmasõja järgseil aastail Euroopa parim kuulitõukaja ja selle ala Euroopa rekordiomanik. Ta oli 1940ndate lõpus maailma parim kümnevõistleja, ent Londoni olümpiamängudel võitis kuldmedali ühendriiklane Robert Mathias. 12-kordne Nõukogude Liidu ja 21-kordne Eesti meister Heino Lipp ei pääsenud ühelegi väljaspool N Liitu peetud võistlusele. Miks? Vastuseid küsimustele jagab Heino Lipp ise, tema kaaslased ning omaaegsed ametiisikud.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kalm

1990 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Korjus

Film Osmussaarest

Osmussaar oli ammustest aegadest meie rannarootslaste elupaik. Seoses nõukogude sõjaväebaaside rajamisega saadeti kõik saare elanikud sealt 1940. aasta suvel minema. 1990. aastal asuvad saarel sõjaväeosa ja majakavalvurid. Filmis meenutab olnut endine saareelanik Fredrik Brus. Kasutatud on kaadreid Konstantin Märska filmist "Vaateid Osmussaarelt" (1937).
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis