Otsingutulemused

September 1999. Alexile, nagu igale teisele grusiinile, tundus sõda Tšetšeenias olevat kuskil kaugel eemal, nähtud ainult läbi Vene meedia. Tegelikult oli see aga väga lähedal, üle Kaukasuse. Ei osanud ta uneski ette näha, et ühel päeval ise sinna satub. Aga nii juhtus. Alex järgnes Prantsuse naisreporterile, keda kohtas Tbilisis mõned päevad varem. See oli noore mehe jaoks elumuutev samm. Ta avastas sõjareporteri elu ning nägi selles oma tulevikku. Aga see tulevik ei saanud kunagi tõeks. Alex jätkas selle kinnise klubi õhu nuusutamist oma sõprade, aktiivsete sõjareporterite kaudu, ja 15 aasta jooksul on ta jälginud, mida teeb sõda nende inimestega ja ...

Teine Vene-Tšetšeeni sõda. Vene vägede massiivne pealetung aastal 2000 on hävitanud 90% tšetšeeni asulaist. Tšetšeeni poisid Abdul ja Nazarbek on sõjapõgenikena jõudnud Duisi pagulaslaagrisse Gruusias. Poiste jaoks on tšetšeeni suurim kangelane nende hukkunud president Džohhar Dudajev. Nad on täis võitlusvaimu ja valmis võitlema Venemaa vastu kasvõi kinžalliga. Pole kahtlust, et tulevikus haaravad nad relvad ja asuvad oma vanemate vendade kõrval sõdima Tšetšeenia iseseisvuse eest. Väikeste tšetšeeni sõjapõgenike sõjamälestused, igapäevaelu ja tulevikulootused.

Tšetšeeni sõda – uudistest nähtud õuduspildid ja pikaleveninud rahuläbirääkimised. Kuid mida teatakse tšetšeenidest, nende maast ja rahvast? 1995. aastal viibis filmigrupp eesotsas Artur Talivku ja Toomas Kümmeliga kuu aega aktiivse sõjategevuse ajal Tšetšeenias, Kerementšuki külas, umbes 40 kilomeetrit Tšetšeenia pealinnast Groznõist. Argitoimetused külas vahelduvad sõjateemaga. Eksklusiivsed intervjuud Tšetšeenia tolleaegse presidendi Džohhar Dudajeviga ja Budjonnovski pantvangidraama peategelase Šamil Bassajeviga. Sõna antakse ka lihtsatele tšetšeeni võitlejatele ja vangivõetud vene sõduritele.