Otsingutulemused

Afganistani sõja projekt on Eestile lõppenud, aga jätkuvad mitmed tsiviilmissioonid, töö hariduse ja nõustamise vallas läheb edasi. Film jälgib kolme viimase Eesti kaitseväelase lahkumispäevi Camp Bastionis, Tallinna Ülikooli inimeste püüdeid koolitada Kabuli ülikooli IT-doktorante ja magistrante, inimõigusnõunik Pille Alaveri kohtumist väärkoheldud afgaani naisega Kabuli politseijaoskonnas ning ämmaemandate koolitamist Dare Soufi külas. Mosaiik raske saatusega riigi elu erinevatest kildudest, kus oma asja ajavad ka mõned tublid eestlased.

Loodusfilmi kaamera liigub Eestis läbi nelja aastaaja ja nelja võtmemaastiku: soo, metsa, ranniku ja puisniidu. Kõik, mis kaamera objektiivi ette jääb, muutub osaks maastiku mustrist – ka inimesed. Eesti aladel on inimesed elanud üle 10 tuhande aasta. Mandrijää taganemine tekitas elupaiga, mida tuhandete aastate jooksul on oma vajadustele kohandatud. Rajatud on põlde, karja- ja heinamaid. Raadatud ja istutatud metsa. Välditud tarbetut omakasu. Nii on Eestile iseloomulik maastike mosaiiksus, kus omavahel vahelduvad kultuur-, poollooduslikud ja looduslikud kooslused.

Lucavsala (Lutsusaar) on saar peaaegu Riia kesklinnas, keset Daugava jõge. 1930ndatel asusid saarel talud ja lehmakarjad. Pärast sõda jagati saar nõukogude suurtehaste töölistele aiakruntideks. Spontaanne elutegevus Lucavsala saare aianduskooperatiivis avaneb läbi humoorikate detailide ja kontrastide. Peategelane Rasma, 76-aastane aianduskooperatiivi isehakanud esinaine valvab heakorraeeskirjade täitmise järele, noomib laiskvorste ja joodikuid, kogub makse ja topib oma nina võõrastesse asjadesse. Nüüd aga soovivad kinnisvaraarendajad muuta saar turismimagnetiks, kuhu pole asja ei pensionäridel ega hipidel, kes agaralt tulevase Lat Vegase vastu võitlevad.

Film räägib tekstiilikunstnik Sigrid Huiki loo Lasnamäel üles kasvamisest ning hallist ja rusuvast keskkonnast hoolimata eneses elurõõmu säilitamisest. Just see positiivsus peegeldubki ka tema kaunis ning värvilises loomingus.