Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (6)

Surmatants

2019 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Vaiko Edur

Portreefilm antropoloogist ja kunstikollektsionäärist Paul Firnhaberist, kes on oma hingerahu leidnud Eesti väikelinnas Viljandis.

Ilmalikus kultuuris kipub surm olema tabuteema ja sellest rääkimist välditakse. Olenemata, et surm on üks elu osa, on inimestel tekkinud sellega seoses liigsed hirmud. Ameerikast Eestisse kolinud kultuuriloolane ja antropoloog Paul Firnhaber arvab, et üheks põhjuseks võib olla teadmatus - me ei tea lõpuni, mis surm on. Erinevate maade matmisrituaalne ja surmakultuuri uurinud teadlane arutleb oma Viljandi kodugaleriis surmahirmu üle ning valgustab meid, millest on surma kujutamine kujutavas kunstis välja kasvanud, milline on inimkonna pärand ühiskonnale üldisemalt ning mis teda köidab väikeses Viljandis, kuhu ta on tulnud oma vanaduspõlve veetma.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Dora Gordine: Ars gratia artis

2014 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Annaleena Piel Linna

Eesti-Suurbritannia dokumentaalfilm Tallinnas sirgunud juudineiu Dora Gordine’i (1895 – 1991) kirev tõus maailmatasemel skulptoriks ja disaineriks ning kõrgklassi lemmikuks.

Dora Gordine’i peeti oma hiilgeaeadel üheks andekaimaks skulptoriks maailmas. Sündinud Libaus, kasvanud, õppinud ja kujuriks saanud Tallinnas, staariks kerkinud Pariisis ja Kagu-Aasias, jäi Gordine lõpuks pidama Londonisse, kus ta end kunstimaailma absoluutsesse tippu töötas. Abielu kaudu krahvi pojaga õnnestus Gordine’il tungida ka briti aristokraatia ladvikusse. Tema tähelend tipnes 1963. aastal, mil ühe ta kuju avas kuninganna Elizabeth II isiklikult. Film võtab ülesandeks avastada ja käsitleda olulisemaid episoode tema elus, küsides pidevalt: kes ikkagi oli Dora Gordine?
Peida sünopsis Ava sünopsis
Mu elu on avatud raamat

1997 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Peep Puks

Film tutvustab Venetsueelas elavat eesti päritolu suurettevõtjat ja kunstikogujat Harry Männilit.

Film tutvustab Venetsueelas elavat eesti päritolu suurettevõtjat ja kunstikogujat Harry Männilit. See on portree mehest, kelles on peidus nii suurekaliibriline ärimees, diplomaat, kui ka maailmatasemel kunstitundja ja metseen, kes on käänulise elutee õppetundide ja sihikindlusega jõudnud ärieliiti. Üle aastakümnete kodumaast eemalolekut on ta taas leidnud ka sideme Eestiga.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kollektsionäär Konstantin Toomingu kingitus Tallinna Kunstimuuseumile

Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 15 (1028), august 1972

1972 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Andres Sööt

Portreepala Moskva kunstikollektsionäärist Konstantin Toomingust ning tema kunstikogust.
Eduard Viiralt

1968 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Ülo Tambek

Kunstnik Eduard Wiiralt ja tema looming.

Eduard Wiiraltit (kodanikunimega Eduard Viiralt, 1898 – 1954) peetakse kunstiajaloos 20. sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks. Kunstniku rahutut ja käänakulist elu peegeldab tema kunst: filmi objekt ja põhiline väljendusvahend on kunstilooming ise. Wiiralti graafikat tõlgendavad subjektiivse kunstnikupilguga Ott Kangilaski, Ülo Tambek, Rein Maran ja Anti Marguste. Oluline roll on Marani kaameratööl ja Marguste muusikal. Graafiliste lehtede algupärandid pärinevad Eesti Riiklikust Kunstimuuseumist ja kunstikoguja Alfred Rõude erakogust.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kunstiharuldused Klassikalise Muinasteaduse Muuseumis

Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 35 (824), november 1965

1965 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Vladimir Parvel

Kunstiajaloolane Õie Utter uurib haruldasi kunstitöid.
- Voogedastus
- Voogedastus

Otsingutulemused

Surmatants

Dora Gordine: Ars gratia artis

Mu elu on avatud raamat

Kollektsionäär Konstantin Toomingu kingitus Tallinna Kunstimuuseumile

Eduard Viiralt

Kunstiharuldused Klassikalise Muinasteaduse Muuseumis