Otsingutulemused

Pärast lahutust ja rasket õnnetust elab Hannu üksi oma talus Lääne-Soomes. Keskkonnas, mis on koduks kõikvõimalikele metsloomadele, sealhulgas euraasia ilvesele, metskassile, kes oli kuni viimase ajani peaaegu välja surnud. Kui Hannu leiab tee äärest surnud ilvese, on see nagu kohtumine vana sõbraga: ta mõistab, et lapsepõlves selles piirkonnas elanud ilvesed on tagasi tulnud. Uue jõu ja elutahtega täidetud Hannu seab oma maale üles rajakaamerad. Peagi salvestavad 23 kaamerat kõike põdrast hiirteni. Hannu hakkab ilveseid isiklikult tundma õppima, jälgides igapäevaselt nende harjumusi ja elupaiku, suhteid ja isiksuslikke iseärasusi. Ilvese vaim imbub Hannu maailma aina sügavamale, kuni ta hakkab muutuma üheks nendest.

Vananev mees asub oma naise juurest teele unelmate mäele Fujiyamale, kus tungleb tuhandeid tippupürgijaid, kõigil kohvrid käes. Mägi ise koosneb sadadest tuhandetest kohvritest. Igal tippujõudjal hammustab tema enda kohver pea otsast ning tema elutu keha kukub kraatrisse. Enne seda aga laulab kohver naishäälega imelist laulu, millest tippupürgijad saavad üha uut innustust. Mees teeb ootamatu otsuse – heites põleva sigareti kohvrisse ja põleva kohvri kraatrisse, vallandab ta maavärina. Mägi puruneb, maa neelab tuhandeid, kaardimajade rusudes hukkuvad linnad, õhus lendab kohvreid ja peadeta laipu. Mees jõuab koju. Aga naise hiidrind ei liigu enam – elutu valge mäena kõrgub see ta ees.

Laanehurtsikus elutseva kollipere pesamuna Nukitsamees saab endale ühel ilusal hommikul hoidja. See on väike tüdruk Iti, kelle nõiamoor on koos venna Kustiga metsa meelitanud, et lapsed oma majapidamises tööle panna. Iti näeb kiusliku jõmpsikaga palju vaeva, kuid tal jätkub kannatust ja tasapisi taltub Nukitsamees - nii kutsub Iti teda tema sarvemuksude pärast. Kui õde ja vend nõiamajast põgenema pääsevad, ei taha väike poisipõnn Itist maha jääda. Kuid Iti ja Kusti kodu on hoopis teistsugune kui metsas ja Nukitsamees peab otsustama, kuhu ta õieti kuulub.