Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (9)

Südamering

2019 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Margit Lillak

Et muuta maailma, peame alustama iseendast.

Selle filmiloo keskmes on suured üldinimlikud teemad. Kunagi varem pole tuumperekondi elama suunatud eraldatud korterikastidesse nii nagu on juhtunud meie postindustriaalsel ajastul. Ilma sugulaste, ilma kogukonna toeta, on see meid ajanud üsna ängistavasse ja kõledasse tupikusse. Film jälgib rühma täiskasvanuid ja nende lapsi, kes 2014. aasta suvel otsustavad loobuda harjumuspärasest elukorraldusest ning asutavad Eesti esimese teadliku ökokogukonna. Nad panevad oma säästud kokku ja ostavad kamba peale vana mõisakompleksi, 3750 ruutmeetri jagu poollagunenud hooneid koos selle juurde kuuluva 33 hektari põllumaaga. Enne neid paiknes seal hooldekodu. Kokku kolib elama viis peret – 12 täiskasvanut ja 6 last. Nende eksperiment sai innustust ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Karula rahvuspark

2005 | Loodusfilm, Vaatefilm, Dokumentaalfilmid | Režissöör: Anne-Mari Neider

Dokumentaalfilm Eesti lõunapiiril asuvast Karula rahvuspargist.

Päris Eesti lõunapiiril, eemal suurtest linnadest, asub Karula rahvuspark. Valga- ja Võrumaa piiril Antsla, Karula, Mõniste ja Varstu valla maadel 1979. aastal asutatud maastikukaitseala sai rahvuspargiks 1993. Ümmarguselt 12 000 hektaril kaitstakse seal nii ürgloodust kui ka pärandmaastikke. Üks reljeefikompleks, üks metsamassiiv, üks kihelkond – üks väike maailm. Ehkki elamiseks karune ja karm kant, on inimene siia paigale jäänud ja maastikku kujundanud ammustest aegadest. Ülevaade rahvuspargi loodusest, lindudest, loomadest ja inimestest.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Rannaniitude laulud

2005 | Loodusfilm, Dokumentaalfilmid | Režissöör: Ago Ruus

Loodusdokumentaal Eesti rannaniitude taastamisest, mis käivitus Euroopa Liidu looduskaitsefondi LIFE-Nature toetusel aastal 2001.

Rannaniidud tekkisid inimese ja looduse koostoimel ja hääbuvad, kui inimtegevus lõpeb. Viimase 50 aasta jooksul on hooldatud rannaniitude pindala Eestis kahanenud ligi neli korda. 2001. aastal käivitus Euroopa Liidu looduskaitsefondi LIFE-Nature kaasrahastamisel projekt rannaniitude taastamiseks Eestis. Projekti õnnestumise üheks indikaatoriks on juttselg-kärnkonn ehk kõre – kui rannaniitudel saab kevadeti taas kuulda kõre laulu, on sinna asja ka tuhandetel rändlindudel, kes peatuvad siin, et täiendada oma energiavarusid teel kaugetele pesitsusaladele tundras.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Terra Maritima

2001 | Loodusfilm, Dokumentaalfilmid | Režissöör: Ago Ruus

Euroopa Liidu looduskaitse võrgustiku Natura 2000 pilootprojekti raames valminud õppefilm Lääne-Eesti ranna-aladest ja puisniitudest ning sealsetest loomadest ja lindudest.

Natura 2000 on Euroopa Liidu looduskaitse võrgustik, mille moodustavad linnu- ja loodushoiualad. Eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Euroopa Liidu liikmesmaana peab Eesti korraldama Natura 2000 aladel loodusväärtuste säilimise. Tutvustatakse Lääne-Eestis käivitunud Eesti Natura 2000 pilootprojekti raames sellele piirkonnale omaseid elupaigatüüpe. Keskkonnaministeerium on tellinud filmi õppematerjalina Eestimaa koolidele ja keskkonnakaitse asutustele.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Tuulealused 2

1996 | Loodusfilm, Probleemfilm, Dokumentaalfilmid | Režissöör: Enn Säde

Kaheosalise dokumentaalteose teine osa vestab Eestimaa laidudest ja puisniitudest - sellest, kellele nad kuuluvad, kuidas neid kasutada. Omaniku ja looduse, omaniku ja riigi vahekorrast ning turismist looduskaitse aladel.

Puisniitude haruldase liigirikkuse päästmine käib praegu noorte talguliste, vastutustundlike talumeeste ja looduskaitsjate entusiasmil ning rahvusvaheliste abistajate vähesel rahalisel toel. Siiani riigi omandis olnud Lahemaa Rahvuspargis kuulub nüüd osa maid eraomandusse ja tuleb leida kompromiss elanike majandushuvide ja looduskaitse vahel. Kuidas saaks Eesti riik kaasa aidata?
Peida sünopsis Ava sünopsis
Elutöö

1983 | Portreefilm, Dokumentaalfilmid | Režissöör: Semjon Školnikov

Portreteeritav on teenekas teadusemees ja riigitegelane Johan Eichfeld.

Johan Eichfeld (1893–1989) oli eesti bioloog, põllumajandusteadlane ja ühiskonnategelane; põllumajandusdoktor (1936), Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1946) ja president (1950–1968). Filmitegijad jälgivad Johan Eichfeldi töid ja tegemisi tema üheksakümnendal eluaastal. Akadeemik Eichfeld on endiselt tegus, toimetab oma roosiaias, esineb oma sünnipaiga, Väätsa valla koolis õpilastele. Meenutatakse Eichfeldi eluteed ja tegemisi: polaarkatsejaama rajamine Koola poolsaarele, teadusuuringud mulla- ja sooteaduses, mitme roosisordi aretamine, tegevus Teaduste Akadeemia presidendina jpm. Kasutatud on vanu fotosid ja kroonikakaadreid.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kultuurkarjamaade rajamine

Ringvaade “Nõukogude Eesti” nr 44, november 1956

1956 | Filmikroonika 1940 II pool-1991, Filmikroonikad | Režissöör: Nikolai Dolinski

Kultuurkarjamaade rajamine Rakvere rajooni Eduard Vilde nimelises kolhoosis.
Võsalõikajad uudismaade tarvis

Ringvaade “Nõukogude Eesti” nr 20, juuli 1954

1954 | Filmikroonika 1940 II pool-1991, Filmikroonikad | Režissöör: Viktor Nevežin

Uudismaade jaoks valmistatud võsalõikurite tutvustamine.
Sood viljakandvaks

Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 26, 20. september 1950

1950 | Filmikroonika 1940 II pool-1991, Filmikroonikad | Režissöör: Nikolai Dolinski

Uudismaa-atrade valmistamine Tallinna Masinaehitustehases, maaparandusmasinad objektil.