Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (10)

Lendoravasõda

2018 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Heli Tetlov

Väike väljasuremisohus loomake ajab inimesed lepitamatult tülli.

Looduskaitsjate plaan laiendada väljasuremisohus lendorava kaitsepiirkonda on kaitsealuste maade omanikud endast välja ajanud. Omanikelt võetakse võimalus metsa abil raha teenida, sealjuures väärilist kompensatsiooni pakkumata. Mõnekümnel Virumaa perekonnal tuleb „kogu Eestimaa“ looduskaitse kohustus enda peale võtta. Mõistagi ei ole nad nii suure au kandmisest huvitatud ja astuvad oma õiguste eest lahingusse. Käivituvad kired, mida on raske kontrollida. Film vaatleb protsessi ühe aasta jooksul „kaeviku“ mõlemalt poolelt.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Gorillamajandus

Doksari Meie maailm, 8/12

2016 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Märten Vaher

Dokumentaalfilm viib vaataja mägigorillade ja neid turistidele vahendavate metsagiidide igapäevaellu, milles on nii võitlust salaküttidega kui ka Aafrikale omast äärmist vaesust.

Ida-Aafrikas asuvas Rwandas on juba paarkümmend aastat suudetud viimase kodusõja ja genotsiidi järel, milles hukkus pea miljon inimest, vältida etnilisi pingeid ning ehitatud üles uut leppimisele suunatud ühiskonda. Selles hutude ja tutside riigis elatuvad inimesed peamiselt põllumajandusest, kuid kindlakäelistel valitsejatel on soov muuta see mägine maa Aafrika üheks moodsaimaks ning tehnoloogiliselt arenenumaks väikeriigiks. Ülesehituse peamiseks rahastamise allikaks on aga maailma ühed ohustatumad loomad, inimeste geneetilised lähisugulased - mägigorillad. Neid ülimalt haruldasi primaate on alles veel vaid mõnisada isendit ja just neid on lääne turistid kalli raha eest nõus vaatama. Dokumentaalfilm viib vaataja mägigorillade ja neid turistidele vahendavate metsagiidide igapäevaellu, milles ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Inimese ja looduse tasakaal

2006 | Dokumentaalfilmid, Loodusfilm | Režissöör: Ago Ruus

Loode-Eestis alustati 2003. aastal Euroopa Liidu Life-Nature programmi raames ohustatud liikide elupaikade taastamise projektiga.

Loode-Eestis on Silma Looduskaitseala administratsiooni valitseda kolm kaitseala: Osmussaare maastikukaitseala, Silma looduskaitseala ja Vormsi maastikukaitseala. Euroopa Liidu Life-Nature programmi eesmärk on taastada ja säilitada pool-looduslikke rannikuelupaiku, luues seeläbi sobivad elamis- ja rändeaegsed peatumistingimused ohustatud liikidele. Filmis on tähelepanu all projekti raames tehtav koostöö kohalike elanikega.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Karula rahvuspark

2005 | Dokumentaalfilmid, Loodusfilm, Vaatefilm | Režissöör: Anne-Mari Neider

Dokumentaalfilm Eesti lõunapiiril asuvast Karula rahvuspargist.

Päris Eesti lõunapiiril, eemal suurtest linnadest, asub Karula rahvuspark. Valga- ja Võrumaa piiril Antsla, Karula, Mõniste ja Varstu valla maadel 1979. aastal asutatud maastikukaitseala sai rahvuspargiks 1993. Ümmarguselt 12 000 hektaril kaitstakse seal nii ürgloodust kui ka pärandmaastikke. Üks reljeefikompleks, üks metsamassiiv, üks kihelkond – üks väike maailm. Ehkki elamiseks karune ja karm kant, on inimene siia paigale jäänud ja maastikku kujundanud ammustest aegadest. Ülevaade rahvuspargi loodusest, lindudest, loomadest ja inimestest.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Rannaniitude laulud

2005 | Dokumentaalfilmid, Loodusfilm | Režissöör: Ago Ruus

Loodusdokumentaal Eesti rannaniitude taastamisest, mis käivitus Euroopa Liidu looduskaitsefondi LIFE-Nature toetusel aastal 2001.

Rannaniidud tekkisid inimese ja looduse koostoimel ja hääbuvad, kui inimtegevus lõpeb. Viimase 50 aasta jooksul on hooldatud rannaniitude pindala Eestis kahanenud ligi neli korda. 2001. aastal käivitus Euroopa Liidu looduskaitsefondi LIFE-Nature kaasrahastamisel projekt rannaniitude taastamiseks Eestis. Projekti õnnestumise üheks indikaatoriks on juttselg-kärnkonn ehk kõre – kui rannaniitudel saab kevadeti taas kuulda kõre laulu, on sinna asja ka tuhandetel rändlindudel, kes peatuvad siin, et täiendada oma energiavarusid teel kaugetele pesitsusaladele tundras.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Õhtumaa kaduvad liigid

2004 | Õppefilmid | Režissöör: Riho Västrik
Operatsioon "Lagrits"

1993 | Dokumentaalfilmid, Loodusfilm | Režissöör: Rein Maran

Loodusfilm lagritsast, unilaste sugukonda kuuluvast väikesest närilisest.

Lagrits on unilaste sugukonda kuuluv laialehistes segametsades elav väike näriline. Nende arvukuse järsu vähenemise tõttu on lagrits Eestis looduskaitse all. Soome lahes asuval Suurel Tütarsaarel õnnestus jäädvustada selle väga varjatud eluviisiga öösel tegutseva loomakese eluolu aasta jooksul.
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis
Euroopa naarits

1983 | Dokumentaalfilmid, Loodusfilm | Režissöör: Rein Maran

Meie sajandi alguses kogu Euroopas laialt levinud euroopa naarits on loodusest kadumas. Film tutvustab seda väikest looma, tema probleeme, selle loomaliigi kaitsmist.

Meie sajandi alguses kogu Euroopas laialt levinud euroopa naarits on jõudnud geneetilise huku lävele. Loomaliigi kadumise põhjuseks on inimese ahnusest, teadmatusest ja rumalusest tehtud vead. Kas jätkub meil nüüd mõistst, tarkust ja tahet säilitada euroopa naaritsat kasvõi väikesel osal maast, kus ta alati on elanud. Probleemist kõneleb ka bioloogiakandidaat Dmitri Ternkovski.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Nõialoom

1981 | Dokumentaalfilmid, Loodusfilm | Režissöör: Rein Maran

Vaatluse all on kärnkonnad

Rusapusa, ropakonn, labakonn, klodikonn - kärnkonn. Maakera ürgasukas. Üks esimestest elusolenditest, kes julges astuda maailmamerest mandrile ja kelle mõningad liigid on nüüd astunud või astumas looduse punase raamatu lehekülgedele. Kes ta õieti on, see nõialoom? Mikk Sarve laulu Jaan Kaplinski sõnadele esitab Priit Pedajas. Autor Rein Maran.
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis
Mare Balticum

1978 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Arnold Altmäe

Läänemere vee puhtusest

Film räägib Läänemerest ja teda ähvardavast saasteohust teda ümbritsevate riikide inimtegevuse, eeskätt tööstusettevõtete mõjul. Mida tehakse mere kaitseks? Mida võib loota tehtavast teaduslikust uurimistööst ja praktilistest abinõudest heitvete puhastamiseks? Läänemere tuleviku kohta avaldavad arvamust teadlased Kopenhaagenist, Tallinnast, Helsingist ja mujalt.
Peida sünopsis Ava sünopsis