Otsingutulemused

Suur-Emajõgi moodustab võimsa veemaailma, mis varjab endas ürgset elu. Väike Aleksander Remek avastab koos filmimehest isaga selle lummava maailma saladusi. Vaataja saab isa ja poja vahendusel osa kotkaste ja kobraste, saarmaste ja siidisabade, rohunepi ja ronkade varjatud elust.

Rannaniidud tekkisid inimese ja looduse koostoimel ja hääbuvad, kui inimtegevus lõpeb. Viimase 50 aasta jooksul on hooldatud rannaniitude pindala Eestis kahanenud ligi neli korda. 2001. aastal käivitus Euroopa Liidu looduskaitsefondi LIFE-Nature kaasrahastamisel projekt rannaniitude taastamiseks Eestis. Projekti õnnestumise üheks indikaatoriks on juttselg-kärnkonn ehk kõre – kui rannaniitudel saab kevadeti taas kuulda kõre laulu, on sinna asja ka tuhandetel rändlindudel, kes peatuvad siin, et täiendada oma energiavarusid teel kaugetele pesitsusaladele tundras.

Eestimaal laululuiged tavaliselt ei pesitse. Kuid kevadeti ja sügiseti kaiguvad meie rannamadalad nende mitmehäälsetest hõigetest. Laululuiged peatuvad siin nädalaid, et pikaks rändeks jõudu koguda. Kevadel viib rännusund neid pesitsuspaikadesse Põhjalas, sügisel talvitusaladele Vahemere kallastel. Ometi on ka Eestis üks koht, kus laululuiged pesitsevad ja poegi üles kasvatavad. See on Jäneda ja kohalikud põliselanikud mäletavad neid oma lapsepõlvest. Vaba looduse ja inimese suhe on siin ideaalilähedane. Paraku ei ole ka Jäneda luikede elu päris pilvitu.

Vilsandi rahvuspark, Saaremaa lääneservas asuv Baltimaade vanim looduskaitseala hõlmab ligi sada saart, millest Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Siin on kodu leidnud rikkalikult linnu- ja taimeliike, sest mõni tuhat aastat tagasi asus see saar ja tema kaaslased vee all. Kuidas areneb Vilsandi suhteliselt noor biosfäär, see on siinsete loodusuurijate peateema.