Otsingutulemused

Suur-Emajõgi moodustab võimsa veemaailma, mis varjab endas ürgset elu. Väike Aleksander Remek avastab koos filmimehest isaga selle lummava maailma saladusi. Vaataja saab isa ja poja vahendusel osa kotkaste ja kobraste, saarmaste ja siidisabade, rohunepi ja ronkade varjatud elust.

Filmi-matkameeste Riho Västriku ja Vassili Sarana retk Leena jõe deltasse. Leena lõikab Euraasia mandri põhja-lõuna suunal 4000 km ulatuses pooleks ja suubub Sahha poolsaarel Põhja-Jäämerre 150-harulise võrgustikuna, mis oma pindalalt on pisut väiksem Eestist. Tuhanded saared deltas pakuvad turvalisi pesitsusvõimalusi miljonitele lindudele, kes ei pea paljuks rännakut siia maailma äärele. Igikelts, tundra, jõgi ja meri moodustavad ainulaadse kombinatsiooni, mis sobib elupaigaks mitmele haruldusele. Vassili ja Riho satuvad Leena deltasse esmakordselt, nende jaoks on kõik uus. Vaataja saab osa nii delta loodusest kui ka jõeretke raskustest. Järg filmile “Retk Leena lättele”.

Päris Eesti lõunapiiril, eemal suurtest linnadest, asub Karula rahvuspark. Valga- ja Võrumaa piiril Antsla, Karula, Mõniste ja Varstu valla maadel 1979. aastal asutatud maastikukaitseala sai rahvuspargiks 1993. Ümmarguselt 12 000 hektaril kaitstakse seal nii ürgloodust kui ka pärandmaastikke. Üks reljeefikompleks, üks metsamassiiv, üks kihelkond – üks väike maailm. Ehkki elamiseks karune ja karm kant, on inimene siia paigale jäänud ja maastikku kujundanud ammustest aegadest. Ülevaade rahvuspargi loodusest, lindudest, loomadest ja inimestest.

Rannaniidud tekkisid inimese ja looduse koostoimel ja hääbuvad, kui inimtegevus lõpeb. Viimase 50 aasta jooksul on hooldatud rannaniitude pindala Eestis kahanenud ligi neli korda. 2001. aastal käivitus Euroopa Liidu looduskaitsefondi LIFE-Nature kaasrahastamisel projekt rannaniitude taastamiseks Eestis. Projekti õnnestumise üheks indikaatoriks on juttselg-kärnkonn ehk kõre – kui rannaniitudel saab kevadeti taas kuulda kõre laulu, on sinna asja ka tuhandetel rändlindudel, kes peatuvad siin, et täiendada oma energiavarusid teel kaugetele pesitsusaladele tundras.

Selle filmi peategelaseks on põlislaante salapärane asukas must-toonekurg, kaitsealune punasesse raamatusse kantud lind. Eestis, oma leviku põhjapiiril on must-toonekurg eriti erakliku ja inimpelgliku eluviisiga. Siinmail pidas vanarahvas teda müütiliseks Toonela linnuks - surmariigi sõnumitoojaks ja teenäitajaks. Paariaastase töö tulemusena on filmimeeskonnal õnnestunud jäädvustada selle linnu varajatud eluolu ja pesitsemist ning seda huvitavalt esitada.