Otsingutulemused

Luuletaja ja akvarellist Kai-Mai Olbri vaatab tagasi oma elule ja loomingule. Olbri lahkab siiralt ja pihtimuslikult oma komplitseeritud ja mitmekülgset loojanatuuri, püüdes seda eeskätt iseendale lahti mõtestada ja vastata ühtlasi ka sagedasele küsimusele: „Kai-Mai Olbri, kes sa oled, kas akvarellist, maalikunstnik, luuletaja või kirjanik, hispanist, etleja või avantürist?“. Abielludes armastatud inimesega, selgineb arusaam vastutustundest, tekib veendumus, et just õnnelik abielu on see, mis annab vabadusele sisu ja mõtte. Vabadusega kaasneb julgus võtta vastu uusi väljakutseid, laiendada oma loomingulist ampluaad.

Jalutuskäik Kadri Mälgu ehetemaailmas. Ehtekunstnik Kadri Mälk alustas 1977. aastal õpinguid Tartu Kunstikoolis ning lõpetas 1986. aastal Tallinna Kunstiülikooli, õppides Leili Kuldkepi käe all. Aastast 1996 on ta ehete- ja sepakunsti osakonna juhataja Eesti Kunstiakadeemias. Kadri Mälk on oma töid esitlenud isiku- või grupinäitustel üle kogu maailma, ulatuslikem neist on väljapanek “Fata Morgana” Lissabonis 2004.

Maalikunstniku ja Tartu Ülikooli maalikunsti professori Jaan Elkeni (1954) loomingu aineseks on peamiselt nüüdisaegne urbanistlik keskkond, varasema hüperrealistliku motiivikesksuse on asendanud jõuliselt ekspressiivne abstraktne laad. Tema loomingut on omandanud mitmed muuseumid ja kunstikollektsioonid Eestis ja kaugemal, seda on tunnustatud ka mitmete autasudega. Elkeni loomingut tutvustatakse kolmel aastal (1997 – 1999) toimunud näituste kaudu, kunstniku loomingut kommenteerib kunstitedlane Harry Liivrand.

Eestis skulptuuriõpingutega alustanud, kuid sõjakeerises võõrsile elama asunud eesti skulptor Maire Männiku (1922 - 2003) põhilooming sündis Pariisis. Rein Raamat ongi jäädvustanud teda Pariisi ateljeedes töötamas ja oma mõtteid filmiloojatega jagamas. Kommenteerivad Harri Liivrand, Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar ja prantsuse kunstiajaloolane Emmanuelle Corcellet-Prévost. Film on ühtlasi hüvastijätt 2003. aastal lahkunud Maire Männikuga.

Enn Põldroos on portreteerinud tervet hulka tuntud vaimuinimesi ja ühiskonnategelasi, keskendudes nende individuaalsuse ja väljendusrikkuse edasiandmisele. Põldroosi on nimetatud inimeste ja inimsuhete maalijaks. Kunstnik ise on samuti tunnistanud, et portreede maalimine on alati olnud ta salaarmastus. Näitusel "31 härrasmeest" (1998) on eksponeeritud ajavahemikus 1958 – 1997 maalitud portreed. Maale kommenteerivad nii kunstnik ise kui ka mitmed portreteeritavad ja kunstiteadlased.