Otsingutulemused

Tallinna Lennujaama külje all aastakümneid toiminud aiakeste küla annab tegevust ja leivakõrvast sadadele Eesti venelastele, õigemini on koos palju rahvusi: venelasi, valgevenelasi, ukrainlasi, aserbaidžaanlasi. Rahvasuus pilpakülaks kutsutud asumis toimetavad agarad pensionärid varakevadest hilissügiseni. Suur-Sõjamäe suvemajade elanike hinges tiksub mineviku aeg, hoolimata pea kohal vihisevatest lennumasinatest. Suletud minevikuoaasil pole aga tulevikku. Inimestel tuleb maa vabastada, et lennujaama laiendusele ruumi teha.

Musti laglesid on palju, nad hävitavad tihti põllumehe saagi. Saaremaa talupidajad torisevad nende pärast, kuid paraku - lagled on rahvusvahelise looduskaitse all, lasta neid ei tohi. Kus on väljapääs, milles lahendus? Valus probleem on ka väikesaartega, mis tänases Eestis talupidajatele tagastada tahetakse. Kuidas aga käituda, kui saar on looduskaitseobjekt? Või kui saari on valmis üles ostma kodu- või välismaised rahatuusad?

Puisniitude haruldase liigirikkuse päästmine käib praegu noorte talguliste, vastutustundlike talumeeste ja looduskaitsjate entusiasmil ning rahvusvaheliste abistajate vähesel rahalisel toel. Siiani riigi omandis olnud Lahemaa Rahvuspargis kuulub nüüd osa maid eraomandusse ja tuleb leida kompromiss elanike majandushuvide ja looduskaitse vahel. Kuidas saaks Eesti riik kaasa aidata?

Kitseküla on paik tööstuslinna Aseri lähedal, kuhu aastakümnete jooksul eri rahvuste esindajad on omavoliliselt loonud majapidamised aianduseks ja loomapidamiseks. Kitseküla on omaette kommuun suure Aseri kõrval ja sees. Kuigi seal puudub valitud vallavalitsus, on seal oma liidrid, patuoinad, „eesrindlased“ ja „vallavaesed“. Seal mängitakse lõõtsa ja kannelt, raadiost kuulatakse Tallinnat ja Moskvat, peetakse pulmi. Seoses eraomandi taastamisega on kerkinud mure: kui ilmub välja Kitseküla maadele endine peremees, kes oma omandit tagasi hakkab nõudma, mis saab siis Kitsekülast?