Otsingutulemused

Helikopteripiloot Raul (34) kaotab Afganistani sõjas ühest silmast nägemise ja temalt võetakse ära tiivad. Vigane piloot on nagu haav atud lind. Depressioonis Raul vihastab välja oma abikaasa, kes tema juurest koos lapsega ära kolib. Raul, tundes end kasutu sandina, otsustab oma elule lõpu teha. Ta ehitab heeliumipallidest koosneva lennuvahendi, millega teha oma elu viimane lend.

Avaneb kauge ja tundmatu argipäev Helmandi provintsis Afganistanis, kus eesti poisid elavad missioonist missioonini, trotsides päevast kõrbepalavust ja öist külma, alalist stressi ja painavaid hirme. Kaks aastat tagasi missioonil jala kaotanud Andrei pingutab kogu hingest, et oma verevendadega sõjatandril taas ühineda. Ühe mehe vankumatu tahe vastandub Afganistanis teenivate sõdurite pingelise töö ja inimliku hirmuga endagi jalast ilma jääda. Mis viib noori mehi Afganistani tagasi, juba neljandat või viiendat korda eluga riskima? Lugu sõduri vastutusest oma rahva, omaste, relvakaaslaste, afgaanide ja iseenda ees.

Eesti lennuväe ajalugu käsitlev film räägib aastatest 1918-1940. Filmi pealkiri on pärit Eesti lennukooli ladinakeelsest motost "Isamaa eest tähtede poole". Dokumentide, fotode ja haruldaste filmikaadrite abil antakse ülevaade lennuväest alates Vabadussõjast kuni lennuväe hävitamiseni nõukogude võimu poolt 1940. aastal. Linateoses saavad sõna reservlendur Hans Luik, Eesti-aegne lennuväeohvitser Remi Milk ja teised tolle aja lennundusega seotud inimesed. Film toob esile Eesti lennuväe hiilgeaja 1930. aastate alguses, peatutakse Eesti oma lennukiehitusel. Kasutatud on filmikaadreid Vabadussõjast ja 1930. aastatest ning rohkelt fotosid ja dokumente Eesti lennuväe ajaloost.

Eestit okupeerinud võõrvägede jaoks oli kahjustamata loodus ja terve elukeskkonna säilitamine teisejärguline. Nõukogude kindralid paigutasid keskkonnaohtlikud baasid enamasti Eesti looduskaunitesse paikadesse, valgalade ja veekogude lähedusse. Eestis oli Nõukogude sõjaväe kasutuses ligi 1565 militaarobjekti, sealhulgas viis lennuvälja, üle 50 raketibaasi, polügoonid jm. Taasiseseisvumise järel on meie keskkonnakaitsjaid vaevanud ebakindlus – kas on leitud ja kahjutuks tehtud kõik reostusallikad ja maapõues peituvad ohtlike ainete jäägid.