Otsingutulemused

Manfred Vainokivi vaatemänguline mõtisklusfilm loomisest ja loojatest, kunstitegemise ilust ja valust. Andrus Kivirähu näidend „Papagoide päevad”, millega teatritrupp filmis proove teeb, käsitleb neidsamu teemasid. Vaadeldakse mitte niivõrd lavastuse sündi, kuivõrd selle protsessi peegeldumist osalistes ja ümbritsevas ruumis. Lausekatked, paokil uksed, pimedad koridorid, valgus ja varjud, näitlejad laval ja eneseunustushetkel, lavastaja soleerimas kui dirigent, kes ootab kokkumängu õiget kõla.

Sürrealistlik nägemus lapsemaailmast. Vanematel ei jätku tütre jaoks aega, vanaisa on aga igale asjale kriidiga kindla koha põrandale maha märkinud. See on mehaaniliste kordumiste maailm, monotoonne ja arengupotentsiaalita. Tüdruk joonistab selle asemele oma kriipsujukude maailma, kus leiab lõpuks tõelise ja loomuliku lapsepõlve.

Konstantin Pätsi elu oli eesti rahva ja tema tuleviku teenistuses. Olles Päästekomitee esimees, Ajutise Valitsuse pea- ja sõjaminister, riigivanem, riigihoidja ja lõpuks president, suutis ta lepitada erimeelsusi ja tasandada kirgi ühtse Eesti nimel. Filmis on kasutatud ohtralt arhiivimaterjali ja ajaloolisi dokumente, mis annavad ettekujutuse esimese iseseisvusaja paljudest sündmustest ja ka argielust.