Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (4)

Aegumatu

2008 valminud filmi "Ajapikku unustatakse meie nimi" täiendatud variant

2011 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt

Filmi autori Andres Söödi sõnul ei ole film tehtud neile, kes 1941. aasta juuniküüditamisest midagi ei tea või tahagi teada, vaid pühendatud inimestele, kes ei saa enam enda eest kosta – ülekohtuselt hukkunuile.

On kuritegusid, mis ei aegu. Ühel 1941. aasta juunikuu ööl küüditasid Nõukogude Liidu võimud Eestist Siberisse üle 10 tuhande inimese. Sõna saavad need, kes Siberis ellu jäid ja lõpuks koju tagasi jõudsid. Režissöör Andres Sööt, kelle perekond samuti juuniküüditamisega lagunes, pühendab oma filmi kõigile Siberisse saadetutele. See on aegumatu vastutus – mitte unustada.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ajapikku unustatakse meie nimi

2008 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt

Andres Söödi dokumentaalfilm küüditamisest, mis toimus Eestis 1941. aastal. Film on pühendatud kõigile küüditamisohvritele.

Minevikusündmused kipuvad ununema, kuid 1941. aasta juuniküüditamine jääb Nõukogude võimu ühe kõige jõhkrama kuriteona Eesti rahva mällu igavesti. Selle aasta 14. juuni ööl saadeti Eestist välja Siberisse üle 10 tuhande inimese, enamik neist olid naised ja lapsed. Sõna saavad need, kes Siberis ellu jäid ja lõpuks koju tagasi jõudsid. Režissöör Andres Sööt, kelle perekond samuti juuniküüditamisega lagunes, pühendab oma filmi kõigile Siberisse saadetutele. See on aegumatu vastutus – mitte unustada.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Intervjuu annab Aksel Mark 17.07.1986

Enn Nõu videokassett nr 63, pala 2/2

1986 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Intervjuu poliitiku ja toimetaja Aksel Margaga tema kodus Uppsalas 17. juulil 1986: mälestused Vabadussõjast, õpingutest ülikoolis, konsulendi tööst agronoomias, üliõpilasseltsist Veljesto, poliitelust Eesti Vabariigis, teise maailmasõja algusest, põgenemisest Soome.

Intervjuu poliitiku ja toimetaja Aksel Margaga tema kodus Uppsalas 17. juulil 1986. Lühidalt meenutab kodu ja isa, Karaski algkooli läbimist kahe aastaga nelja asemel. Vabadussõjast meenuvad põgenikud ja isa vangistus. Läbis teenistuse kaitseväe suurtükiväes. Tartu ülikoolis õppis agronoomiat, meenutab õppejõude. Mälestused üliõpilasseltsist Veljesto. Alustas 1937. aastal tööd konsulendina Rakveres, pikemalt töötas Viru-Jaagupis. Aksel Mark toob elust Eesti Vabariigis positiivsena välja, et valitses üldine demokraatia ja vabadus, puudusid suured klassivahed, ühistegevus laienes. Puuduseks oli talude raske majanduslik olukord, millest väljapääsuks loodi ühistuid. Meenutab Eesti poliitikuid, vaikivat ajastut, esimest Nõukogude okupatsiooni ja juuniküüditamist ning maareformi. Pikemalt tööst peaagronoomina ja oma ülemusest Villem ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Intervjuu peaministriga presidendi ülesannetes Tõnis Kindiga 28.08.1983

Enn Nõu videokassett nr 126, pala 1/2

1983 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Enn Nõu intervjueerib peaministrit presidendi ülesannetes Tõnis Kinti Uppsalas.

Tõnis Kint oli peaminister presidendi ülesannetes aastatel 1970-1990. Ta räägib oma haridusteest: maapoisina õnnestus pääseda Tartu Reaalkooli, jätkas õpinguid Riias, kuid mobiliseeriti tsaariarmeesse, edasised õpingud sõdade tõttu jäid katkendlikuks. Revolutsioonilisel 1917. aastal oli Moskvas, Krasnoje Selos ja Petrogradis Talvepaleed kaitsmas, detsembris õnnestus Eestisse tulla. 1918. aastal võeti vastu Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest. Kint õppis Riias, kuid enamlaste pealetungi tõttu Narvas astus koos Vironia korporantidega Eesti sõjaväkke. Detsembris 1918 sai soomusrongi nr 2 kuulipilduriks. Tegi läbi kogu Vabadussõja kuulipildujate komando ülemana ning lahkus sõjaväest 1920. aasta mais. Tõnis Kint räägib tööst Põllumajandusliku Raamatupidamise Talituses ja Põllutöökojas, kaastöötajatest, Põllutöökoja direktorist Jaan Hünersonist. Tõnis ...
Peida sünopsis Ava sünopsis

Otsingutulemused

Aegumatu

Ajapikku unustatakse meie nimi

Intervjuu annab Aksel Mark 17.07.1986

Intervjuu peaministriga presidendi ülesannetes Tõnis Kindiga 28.08.1983