Otsingutulemused

Morten on uudishimulik ja leidlik poiss. Saatuse tahtel on ta sunnitud elama koos kasuvanematega, kes ei näe tema loovas tegevuses muud kui pahatahtlikku huligaanitsemist. Emata Morten ei ole siiski orb. Ta isa on kapten, kes töö tõttu peab suurema osa ajast merel viibima. Morten soovib isa eeskujul samuti kapten olla. Ta ehitab endale mängulaeva, mille mehitab erinevate putukatega. Unenäoline paralleelmaailm kirjeldab Morteni elu groteskses võtmes. Mingil hetkel maailmad segunevad. Nii Morteni päris kui ka fantaasiamaailm ähvardavad kokku kukkuda. Mõlema maailma päästmiseks on vaja julgelt tegutseda. Morten võidab ohud kangelaslikult. Tema kindlameelse tegutsemise taga on põhimõte - kapten ei jäta kunagi ...

Eesti välisdelegatsiooni palvel otsustas Briti valitsus 20. novembril 1918 saata Soome lahele oma laevastiku, millega otsustati suuresti Vabadussõja saatus. Missiooni käigus kaotasid inglased Eesti vetes mitu laeva. Üks neist, miinitraaler Myrtle uppus Saaremaa looderannikul. Laeva vrakk avastati juhuslikult varandust jahtides. Hiljem korraldati Meremuuseumi merearheoloogi Vello Mässi juhtimisel vraki juurde uurimisekspeditsioon. Briti mereväe rolli Eesti iseseisvuse saavutamisel kommenteerivad vene ajaloolane Vitali Pirogov, Briti Impeeriumi Sõjamuuseumi inglise ajaloolane Terry Charman ja ajaleht Observer ajakirjanik Neal Asherson.

1915. aasta mais torpedeeris Saksa allveelaev U-26 Nõva lähistel 100 meetri pikkust miinilaeva, mis läks põhja koos ligemale 300 meremehega. "Jenissei" on senini ainus leitud Tsaari-Venemaa sõjalaev, mis on nii palju säilinud, et seda on võimalik uurida ja dokumenteerida. 1997.a. suvel toimus Meremuuseumil koostöös Rootsi Kuningliku Tehnoloogiainstituudiga ja Rootsi tuntud mereuurija Bengt Griselliga ekspeditsioon laeva vrakile.

Filmistuudio Eesti Telefilm 25. töösuvel. Filmitegijad ja võttegrupid, võtteil ja ettevalmistustel, Jerevani filmifestivalil. Autor Irene Lään.

Hiiu madal, Neckmansgrund, Suurrahu - keset neljakümne meetrist vett, kümme kilomeetrit kaldast, otse laevatee ääres peaaegu veepinnani ulatuvad kivid. Arvatakse, et sinna on aegade jooksul uppunud sadu laevu. See paik köitis Eesti Riikliku Meremuuseumi juures asuva klubi Viikar allveearheoloogide tähelepanu.

Film räägib Läänemerest ja teda ähvardavast saasteohust teda ümbritsevate riikide inimtegevuse, eeskätt tööstusettevõtete mõjul. Mida tehakse mere kaitseks? Mida võib loota tehtavast teaduslikust uurimistööst ja praktilistest abinõudest heitvete puhastamiseks? Läänemere tuleviku kohta avaldavad arvamust teadlased Kopenhaagenist, Tallinnast, Helsingist ja mujalt.

Kristallide füüsika, kuuskede bioloogiline produktiivsus, Läänemere kaitse küsimused - kõigi nende probleemidega tegeleb Eesti Teaduste Akadeemia. Juttu tuleb füüsikainstituudi, zoloogia- ja botaanikainstituudi, termofüüsika inistituudi ja Tõravere observatooriumi tööst.