Otsingutulemused

Põdrakarjuse elu tundub kõrvaltvaatajale pisut üksluine, nagu tundramaastikki. See kulgeb samas rütmis põhjapõdrakarja tegemistega, ühest rännust teiseni. Kahe rännuperioodi vahele jääv aeg kuulub põdrakarjusele endale. See on áigi, karjuse aeg. Režissöör Dainis Klava autorinägemus tänapäeva saamide elust, peategelaseks Põhja-Rootsis elav põdrakarjus Lars Hendrik Labba. Filmirühm jälgis Lars Hendriku ja Lainiovuoma saamikogukonna tegemisi kolme aasta jooksul.

Lääne-Siberis elab ühiskonnategelane ja kirjanik, neenets Juri Vella, kes vastukaaluks pealetungivale tsivilisatsioonile on loonud oma maailma. Kümme aastat tagasi läks ta külast ära taigasse põhjapõdrakasvatajaks, rajas paarikümne hektari suurusele maa-alale suve- ja talvelaagrist koosneva põhjapõdrakasvatuse majapidamise, kuhu kolis elama ka tema vanim tütar perega. Et säästa oma lapselapsi külas valitsevate sotsiaalsete ja psüühiliste probleemide eest, on ta talvelaagrisse rajanud ka kooli, kus viiele lapsele jagavad tarkust kaks õpetajannat.

Koos tundraneenetsite brigaadiga rännanud filmigrupp on jäädvustanud iseloomulikumaid hetki rändkarjakasvatajate elust Lääne-Siberi Arktikas, tuulises tundras Jamali poolsaarel. Kaamera jälgib ühe neenetsi rändkarjakasvatajate grupi, Jar-Sale sovhoosi 7. brigaadi igapäevaelu põhjapõtrade poegimisperioodil. Sovhoosis on 22 brigaadi, igal neist hooldada mitu tuhat põhjapõtra. Poegimine on brigaadi karjuste jaoks kiire ja töine aeg. Sageli sõltub just nendest meestest äsjasündinud vasikate ellujäämine. Esile tulevad ka neenetsite traditsioonilist eluviisi ähvardavad ohud. Filmiteekonnale annab rütmi brigaadi pidev rändamine ühelt karjamaalt teisele.

Märtsikuu lõpp toob igal aastal elevust Koola poolsaarele - Põhjala mängud, mis meelitavad kokku palju külalisi. Erinevad spordialad, aga eeskätt põhjapõdravõistlused pakuvad põnevust nii osavõtjaile kui publikule. Põhjapõdrakasvatuse ja esivanemate traditsioone järgivate saamide juures esineb Lovozero laulu- ja tantsuansambel.

Soomeugri ja samojeedi rahvaste ühisjuuri ning rännuteid otsivas-avastavas dokumentaalfilmis püütakse tungida Uurali keelkonna läteteni, jälgida soome-ugri ja samojeedi hõimude etnograafiat, folkloori ja igapäevaelu, taastada nende tuhandeaastaseid rännuteid oletatavast algkodust Siberist Läänemere ja Doonau äärde. Kamassi, neenetsi, handi, komi, mari ja karjala keele kõnelejaid on jäädvustatud nende igapäevases elukeskkonnas 1969-1970. aastail Neenetsimaal, Handi-Mansimaal, Usbekistanis, Komis, Marimaal, Karjalas ja Eestis. Filmi koondatud ja emotsionaalselt mõtestatud aines on igihaljas ning selle ajaloolis-kultuuriline väärtus vaid suureneb ajas.