Otsingutulemused

Võimu ja vägevuse sümbolina on kotkad ammustest aegadest inimkultuuri lahutamatu osa, olles sillaks muistendite maailmast tänasesse päeva. Kõik Eesti kotkad on Euroopa looduskaitse reeglistiku järgi esimese kategooria alla kuuluvad linnud ja nende pesitsuspaigad on laiale avalikkusele varjatud. Tavalise inimese kohtumine kotkaga looduses on küllalt erakordne. Vaatajale avaneb ainukordne võimalus osa saada nende kuninglike lindude eluolust oma keskkonnas.

Ülevaade kotkaste uurimise ja kaitse ajaloost Eestis. Kahe tuntud loodusmehe Tiit Randla ja Fred Jüssi ning linnuteadlase Eerik Kumari katsed 1963. aastal saada ülevaadet meil pesitsevatest kotkastest on kasvanud tasahilju kogu Eestit hõlmavaks vabatahtlikuks, kuid tegusaks ühenduseks Kotkaklubi. See huvialameeste ühendus, kuhu kuulub nii teadlasi kui asjaarmastajaid, peab oma kutsumuseks seista kotkaste hea käekäigu eest Eestis. See on jõuline asjahuviliste ring.

Rahvamuusika on selle filmi suur ühendaja, keskmes helilooja Veljo Tormis. Lauljad ja näitlejad valmistuvad lavale tooma Veljo Tormise „Eesti ballaade”. Dirigent Tõnu Kaljuste teeb muusikutega proove, jaapani koreograaf Aki Suzuki juhendab lavalist liikumist, lavastaja Peeter Jalakas aga püüab lahti sõnastada regilaulus peituvat väge. Vanad külalaulikuid leelutavad vanu laule. Regilaulu ja akadeemilise muusika ühendaja Veljo Tormis ise aga istub oma maakodus laua taga, selg vastu klaverit, räägib muusikast ja ilmast ning naudib vaikust. Meister ei kirjuta enam muusikat, aga meister on mõtetega muusikas.