Otsingutulemused

Riho Västriku lühidokumentaalfilmis kohtuvad Tapal kaks poliitilist ajastut ning tulemuseks on sürreaalne reaalsus. Nõukogude ajal oli Tapal sõjaväe väljaõppekeskus ja lennuväli. Kokku elas linnas 12 tuhat elanikku. Täna elab Tapal poole vähem inimesi, kuid peaaegu pooled neist räägivad vene keelt. Endine sõjaväelinnak on kiviviske kaugusel NATO kasarmutest, kuhu 2017.a. kevadel saabusid liitlasväed.

Baltisaksa juurtega tudeng Christian von Wistinghausen tuli 1995. aastal esimest korda oma esivanemate kodumaale Eestisse ja otsustas emotsioonide ajel osta ära varemeis Leetse mõisa, millest oli vanematelt nii palju kuulnud. Ta nägi selles vene sõjaväe ja hiljem kohalike hulkurite poolt lagastatud mõisas väljakutset, millele tema hammas ja rahakott peale hakkaksid. Appi tuli vene erusõjaväelane Viktor, kes samuti tahtis näha Leetset tuhast tõusmas. Nende kahe usk ja veendumus ning aja jooksul Christiani fanatismist tuld võtnud ülejäänud Wistinghausenid on trööstitu Paldiski vahetusse lähedusse tagasi toonud vanade aegade hinguse.

Film on pühendatud Idale, Tallinn-Moskva-Tallinn ekspressrongi brigadirile, Nataša ja Larissa emale, Fjodor Vassiljevitši abikaasale. Kolme aasta jooksul jälgitakse laiali paisatud perekonda: üks tütar elab Peterburis, teine pendeldab Riia ja Tallinna vahet, erusõjaväelasest isa üksindust leevendab koer. Venemaa avarustest pärit kaunis Ida, suure südamega naine ihkab ja jagab armastust. Perekonna naised, ema ja tütred on avatud, emotsionaalsed, ektsentrilised. Kolme naise rõõmsa oleku varjus peitub aga igatsus ja valu. Ida sureb kopsupõletikku, ta ei näe noorima tütre laulatust, kahe järgmise lapselapse sündi ega temast ja ta perekonnast valminud filmi.