Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (40)

Kahe maailma vahel

2014 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm, Tudengifilmid | Režissöör: Liis Lepik

Araabia juurtega Eesti moslem Kristi töötab humanitaartöötajana Jordaanias suures süürlaste pagulaslaagris.

Mida üks inimene tegelikult vajab? Juba aastaid on verise kodusõja eest naaberriiki Jordaaniasse pagenud üle poole miljoni süürlase. Kristi on araabia juurtega Eesti moslem, kes töötab humanitaartöötajana sealses ühes suuremas süürlaste pagulaslaagris. Tema ülesandeks on koostada raport kohalike õpetajate olukorrast ja vahendada abi. Kodust ja lähedastest ilma jäänud inimeste olukord paneb Kristit mõistma ka oma elu haprust ja selle põhiväärtusi. Samal ajal kui maailmapäästmine hakkab üle pea kasvama, tiksub elu paralleelses Eesti argipäevas omasoodu edasi. Inimeseks olemine esitab seal hoopis teistsuguseid väljakutseid.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Hea uus ilm

2006 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm, Probleemfilm | Režissöör: Jaan Tootsen

Eesti tarbimismaailmas leidub inimesi, kes on leidnud enda jaoks teisi olemise viise, säästes keskkonda ja otsides mõtestatud tasakaalu.

Kas inimene suudab oma ostukirge ohjes hoida? Kas lõpututes reklaami- ja müügikampaaniates suudetakse säilitada kainet mõistust? Leidub ka selliseid, kes elavad õnnelikult ilma liigsete asjadeta. Filmi kolm peategelast on Heateo sihtasutuse juht Artur Taevere, moekunstnik Reet Aus ja kunstnik Peeter Laurits. Kõik kolm annavad tunnistust teistsuguse olemise võimalikkusest. Igaüks neist jõudis õige äratundmiseni ja sisemise tasakaalu leidmiseni erineval moel, kuid õnne- ja rahulolutunnet kiirgab neist kõigist.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 1. film, I jagu

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": esimene film (esimene pool)

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Austraalia väliseestlaste organisatsioonid, poliitiline võitlus Eesti riigi olemasolu toetamise ja okupeerimise ebaseaduslikuks kuulutamise eest.

Austraalia Eesti Seltside Liidu (AESL) asutajaliige Ilmar Mägraken juhatab koosolekut peale XVI Eesti päevade lõppemist Melbourne'is ja tänab korralduskomitee üldjuhti Bruno Metsarit. Oma kodus Sydneys meenutab Arnold Perendi keskorganisatsiooni AESL-i asutamist jaanuaris 1952. Kuna eestlased elasid Austraalias laialipillutatult, loodi AESL piirkondlike seltside baasil, kõik kohalikud seltsid said liidu liikmeiks. Kõige olulisemaks kujunes Eesti päevade korraldamine, noorsoo rahvuslik kasvatus, täienduskoolide asutamine ja õpperaamatute muretsemine, välispropaganda. Koos lätlaste ja leedulastega asutati 1953 Balti Komitee. Immigratsiooniministeeriumi juhtmõte oli eestlastest kohe austraallased kujundada, kuid seltside tegevus aitas säilitada rahvuslikkust. Fotod asutamisest ja juhatuse liikmetest. Paul Öpik räägib Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskuse tööst - toetati ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 1. film, II jagu

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": esimene film (teine pool)

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Austraalia väliseestlaste ja Balti Nõukogu Austraalias selgitustöö Austraalia parlamendis poliitilisest olukorrast Balti riikides, mis päädis Eesti, Läti ja Leedu riikliku iseseisvuse ametliku tunnustamisega Austraalia valitsuse poolt augustis 1991.

Balti Nõukogu Austraalias selgitustööst Austraalia parlamendiliikmete hulgas 1980ndate lõpul ja 1990ndate alguses räägivad Arvi Vainomäe ja Maila Taimre Melbourne'ist. Tänu sellele teadsid valitsusliikmed sündmuste tagamaid 1991. aasta jaanuaris, mil toimusid ärevad sündmused Baltikumis. Kui märtsis toimus referendum Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseks, siis Austraalia senat võttis vastu resolutsiooni, nõudes Nõukogude Liidult Balti riikide õigust iseseisvusele tunnustamist. Augustis nõuti Austraalia valitsuselt Eesti riikliku iseseisvuse tunnustamist, valitsus tegi seda 27. augustil 1991. Novembris korraldati Canberras Balti päev, kus osalesid ministrid, sh peaminister Robert Hawke, parteide juhid. Tiiu Kroll tänas kõiki toetuse eest, valitsusliikmete sõnavõtte läbis mõte, et eestlased pole olnud mitte ainult head ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 11. film

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": üheteistkümnes film

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Eesti Vabariigi peakonsulaat Sydneys, Eesti Majade ja seltside tegevus Austraalias.

Eesti Vabariigi peakonsulaadis Sydneys valmistuvad naised õhtuseks koosviibimiseks. Konsulaadi tööst ja varasemast aupeakonsul Aldur Kaljost kõneleb aupeakonsul Austraalias Malle Tohver. Eestist huvitatutele jagab konsul Eesti välisministeeriumilt ja Eesti Instituudilt saadud materjale, Eesti tutvustamine ongi konsulaadi peamisi tegevusi. Laulab Sydney Ooperi solist Ingrid Silveus, klaveril saadab teda laulu autor Inno Salasoo. Malle Tohver meenutab isa hukkumist Venemaa vangilaagris ja Saaremaalt põgenemist viimase laevaga. Kuulnud Helsingis Eesti Filharmoonia Kammerkoori unustamatut esinemist, külastas ta kodumaad 1984. Malle Tohver hakkas eesti muusikute loomingut pakkuma festivalidele. Esimesena õnnestus kutsuda Camerata Tallinn esinema idaranniku linnadesse. Räägib Arvo Pärdi heliteoste levikust. Sydney Eesti Seltsi segakoori Vanemuine juht ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Riivo Sinijärve kõne ÜRO Peaassamblee 50. istungjärgul

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: EV välisminister Riivo Sinijärve kõne ÜRO Peaassamblee 50.istungjärgul 25.09.1995

1995 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Eesti Vabariigi välisminister Riivo Sinijärve kõne ÜRO Peaassamblee 50. istungjärgul 25. septembril 1995.

ÜRO Peaassamblee 50. tegutsemisaasta juubelisündmuste üheks osaks on 24.- 27. septembrini kestev kõigi liikmesriikide välisministrite kokkutulek, kus osaleb ka Eesti välisminister Riivo Sinijärv. Ta esineb sõnavõtuga ülddiskussioonis 25. septembril. Sõnavõtu teemadeks on Eesti Vabariigi ühinemine Euroopa Liiduga ja rahuldustunne võõrvägede lõplikust lahkumisest, uhkus esmakordse osavõtu üle ÜRO rahupidamise operatsioonist. Eestile on eriti tähtis 21. sajandi keskkonnastrateegia Agenda 21 järgimine, tuumarelvade leviku tõkestamise lepingu pikendamine ning toetus laiendatud ja efektiivsemale Julgeoleku Nõukogule, toetus inimõigustega tegelevatele ühendustele. Riivo Sinijärv soovib, et järgmised viiskümmend aastat oleks maailmale edasiviivamad ja ülesehitavamad.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kaugel kodumaast - 50 aastat

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: 50. aastat kodust eemal. Eesti ajaloo- ja kunstinäitus Torontos

1994 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Kanada pagulaseestlaste kogukonna ajaloo- ja kunstinäitus "Kaugel kodumaast - 50 aastat".

Torontos toimub väliseestlaste ajalugu ja kultuuri tutvustav näitus "Kaugel kodumaast - 50 aastat". Väljapanek on jaotatud aastakümneteks. Stendidel ja laudadel vastava ajajärgu fotod, fotoalbumites on ka dokumendid. Külastajad lehitsevad albumeid. Stendil 1994. aastal toimunud ürituste fotod - maleturniir, Edgar Väär filmikaameraga, lavastus jne. Kultuuriürituse KLENK '94 (Kesk-Lääne Eesti Noorte Koondis) plakat. Eesti Kunstnike Koondis Torontos stend. Skautide tegevust tutvustav väljapanek. Kunstinäitusel maalid, pisiplastika, skulptuur. Disainer Vello Hubel räägib teleintervjuus sündmustest 50 aastat tagasi, mil eestlased põgenesid kodumaalt ja emigreerusid hiljem Kanadasse ja teistesse riikidesse. Vello Hubel on uhke väliseestlaste saavutuste üle, et ollakse osaks Kanada kultuuris, samas on oluline mäletada ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ernst Jaaksoni kõne ÜRO Peaassamblee 48. istungjärgul

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: EV president Lennart Meri kõne ÜRO Peaassamblee 48.istungjärgul 28.09.1994

1993 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku Ameerika Ühendriikides Ernst Jaaksoni kõne ÜRO Peaassamblee 48. istungjärgul New Yorgis 1993.

Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides Ernst Jaakson teeb kolme Balti riigi nimel ühise kokkuvõtte olukorrast Baltikumis. Eesti, Läti ja Leedu vabariikide ülesehitustööd ja normaalset arengut takistavad Venemaa sõjaväebaasid, mis ikka veel pole Baltikumist välja viidud. Baaside 50-aastane kohalolu on jätnud jälje riikide keskkonnale. Baaside territooriumil vandaalitsetakse ja rikutakse keskonnaohutusnõudeid. Seetõttu on ohus kalastamine Balti meres. Kolm Balti riiki peavad koostööd tegema ühise merepiiri kujundamisel. Olemasolevat metsaressurssi tuleb hoida ja mitte mõttetult ekspluateerida. Majanduses teha koostööd Euroopa arenenud riikidega. Balti riigid on selle ülesehitustöö alguses. Üle tuleb vaadata elektrienergia tootmise keskkonnale kahjulikud mõjud, seoses vananenud tehnoloogiate kasutamisega. ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Jaan Manitski kõne ÜRO Peaassamblee 47. istungjärgul

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: EV välisminister Jaan Manitski kõne ÜRO Peaassamblee 47.istungjärgul 29.09.1992

1992 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Eesti Vabariigi välisminister Jaan Manitski kõne ÜRO Peaassamblee 47. istungjärgul 29. septembril 1992.

Eesti Vabariigi välisminister Jaan Manitski kõneleb ÜRO Peaassambleel Eesti riigi ülesehitustööst ja lahendamata valupunktidest. Ta esitab olulised punktid riigi arengust: 1992. aasta 28. juuni referendumil kiitis Eesti kodanikkond heaks uue demokraatliku põhiseaduse, 20. septembril toimusid uue konstitutsiooni järgi parlamendi- ja presidendivalimised, 20. juuni rahareformiga mindi üle oma rahale. Valupunktidest toob esile, et kuigi juba 12. jaanuaril 1991 kirjutati alla Eesti-Vene leping, milles mõlemad riigid tunnustavad teineteist sõltumatu ja suveräänse riigina, pole võõrväed ikka veel lahkunud Eesti territooriumilt.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Balti pagulasorganisatsioonide esindajate kohtumine Torontos

Originaalpealkiri inglise keeles: Baltic meeting. Representation of three national organisations Estonia, Lithuania, Latvia and Canada

1991 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Balti pagulasorganisatsioonide esindajad arutavad koos Kanada parlamendiesindajaga poliitilist olukorda Balti riikides pärast Moskva riigipöördekatset 20. augustil 1991.

Balti pagulasorganisatsioonide esindajad arutavad kohtumisel koos Kanada parlamendiesindajaga poliitilist olukorda Balti riikides pärast Moskva riigipöördekatset 20. augustil 1991. Teleintervjuud Laas Leivati, Al Pačeviciuse ja John Eichmanisega (sünkroon), milles ühtlasi palutakse Kanada riigi toetust Baltimaade iseseisvuse taastamisele ja sealsetele legaalsetele valitsustele.
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
3
4
Järgmine
»