Otsingutulemused

Oma ja võõras. Millal muutub võõras omaks? Kas see on üldse võimalik? Need probleemid ei puuduta mitte ainult inimühiskonda, vaid ka looduslikke kooslusi. Enamiku liikide jaoks on looduses väljakujunenud barjäärid peaaegu et ületamatud. Käesoleva filmi kangelane on inimese käe läbi Eestimaale sattunud sundasunik – kährikkoer. Tähelepanu all on kährikkoeraga seonduvad ökoloogilised ja eetilised probleemid. Kõigepealt on see aga lummav ekskursioon öise ja varjatud eluviisiga looma maailma. Vaatajal on võimalik osa saada ühest looduse tahust, mis kaamera vahenduseta vaevalt et võimalik oleks.

Kui kaksteist Muhu kalurit ühel 1996. aasta kevadhommikul merele läksid, ei osanud nad aimatagi, milliseid üllatusi ja sekeldusi see päev neile toob. Merelt tuldi tagasi suurima kalaga, mis kunagi Eesti vetest püütud. Võrku jäi ligi kolme meetri pikkune ja 135 kilo kaaluv atlandi tuur, maailma kümne haruldasema hulka kuuluv kala. Ent kalapüügi eeskirjad ei luba seda kala püüda. Kuidas oleksid pidanud kalurid toimima? Kas merre tagasi laskma? Nende probleemide üle arutavad ministrid, teadlased, kalakaitsjad ja kalurid. Kala ise aga söödi koos 28 kilo kaaviariga pidulikult ära. Järele jäid vaid legend ja topis muuseumis.

Ajal, mil Euroopa Liidus otsitakse edasisi arenguteid ja võimalusi, jätkuvad Eestis meie võimaliku liitumisega seonduvate kasude ja kahjude kaalumised. Filmid autorid püüavad ajaloost ning kohtumistel Euroopa erinevates riikides otsida vastuseid liidu tugevatele ja nõrkadele külgedele. Meie probleeme aitavad avada ka Eesti teadlased ning ühiskonna ja kultuuritegelased.