Otsingutulemused

1917. aasta sügis. Euroopas möllab Maailmasõda ja Venemaal käib revolutsioon. Mänguriloomuga noor kunstnik Toomas Haava saabub Pariisist venna Johannese sootalusse. Toomas on pealtnäha lõbus ja elegantne, tegelikult lõhestab teda aga sõjas kogetud õudus ja häbiväärne saladus. Teatakse, et ta naases Pariisist, kuhu kuue aasta eest läks, aga tegelikult tuleb Toomas otse rindelt. Noormeest närib painaja, sest tal polnud julgust oma sõbrale kuulide all gaasimaski viia ja sõber lämbus gaasirünnakus. Segadust lisab ka asjaolu, et Johannes elab sootalus koos Toomase noorpõlvearmastuse Liisiga, kelle Toomas kunstipealinna emigreerudes hülgas. Kohalikus lossis kohtub Toomas venna tööandjaga, paruness Lilitiga, kelles näeb (endiselt kiire edu peal ...

Pole selles pildireas süžeelist arengut, intriigi ega kulminatsiooni, algust ega lõppu. Sestap polekski ta nagu film, vaid tõesti ainult üksikute pildikeste kogum inimestest, kes meist kaugenevad ja lahkuvad jäädavalt. Nii arvab Andres Sööt, kes on tundliku kaameraga dokumenteerinud erineva põlvkonna Tartu kunstnikke looduses ja ateljees, näitustel, koosolekutel ja koosviibimistel.

Vana valss on läbi teinud kõik aja proovid, ta on tuttav nii noortele kui vanadele. Muusikafilmi juhtmotiiviks on valss "Lainetel", mis filmi käigus pidevalt varieerub olenendes vanataadi ja väikemehe meenutustest puhkpillimuusika taustal. Puhpillilood Enn Valgu ansambli Trubad ja Tuurid esituses.