Otsingutulemused

Silvi on veel üks viimastest eestlastest, kes enda tarbeks oma kodutalus kahte piimalehma peab ja neid igapäevaselt käsitsi lüpsab. Kuid ka Silvi ei näe lehmapidamisel pikka tulevikku ja kavatseb oma armsatest loomadest loobuda.

Igal kevadel algab kümnetes paikades üle Eesti konnade kevadränne üle tiheda liiklusega maanteede. Seal hukkub sadu, isegi tuhandeid konni. Need kahepaiksed on siin elanud kauem kui meie. Ja nüüd on meie kohus neid aidata. Inimesed tulevad vabatahtlikena vihmastel kevadõhtutel konnasid üle tee aitama. Epu vastutusel on konnatalgute läbiviimine Piibe maantee Tammiku teelõigul. Epp on tõeliselt konnausku. Ta armastab neid kohmakaid kahepaikseid ja usub, et kui mingi loodusaktsioon tõeliselt suudab maailma parandada, siis see on just konnatatalgud. Kõik toimub siin pimedas. Tõelise koerailmaga. Kes on need inimesed autoteel, kes väikeseid olendeid kaitsta püüavad?

Tutvustatakse Eesti looduses elutsevaid jahiloomi, nende küttimist ja metsloomade eest hoolitsemist. Lühiülevaade jahinduse ajaloost ja traditsioonidest. Jahipidamise viise käsitletakse vastavalt aastaaegadele: kevadine koprajaht, suvine hiilimis- ja varitsusjaht sokule ja metsseale, sügisene linnujaht, peibutus- ja ajujaht põdrale, karujaht, talvine ajujaht metsseale ning jaht röövulukitele, nagu hunt, ilves, rebane, kährik. Mitmel juhul on kütile abiks ka jahikoerad. Et jahiloomade arvukus Eestis püsiks, aitavad jahimehed metsloomadel külma ja pikka talve üle elada, neile metsa söötmispaikadesse toitu viies.