Otsingutulemused

Oli 1923.aasta 25. november, kui Tallinna Hipodroom oma uksed Eestimaa pealinna südames publikule avas. Hipodroom peibutas külastajaid kihlvedude ja võiduajamistega ning võimalusega oma õnn totalisaatoril proovile panna. Tallinna Hipodroom oli üks suuremaid Baltimaades ja saavutas uskumatu populaarsuse, kuid alanud sõda lõhkus igapäevase idülli. Hävines restoran ja tulekahjus läksid kaduma ka tribüün ja kontorihoone. Majesteetlikust hipodroomist jäi püsti vaid üksik hobusetall. Kuid selle ainulaadse koha tulevik ja saatus on nukker. Tänane linnaplaneering lõpetab maailmasõja ja kolm riigivõimu üle elanud hipodroomi eksistentsi. Samm sammult hakkavad tallid tühjenema. Hobuseid jääb aina vähemaks. Üksteise järel suletakse uksi. Hipodroomi asemele kerkivad mõne aja pärast korterelamud ...

Valgamaal, Hargo talus elab sakslanna Ute Wohlrab ja kasvatab hobuseid. Saksamaa ajalehtedes ja televisioonis on Ute kangelane, kes elab võõral maal ja püüab päästa võõrast kultuuri - tori tõugu hobuseid. Tänapäeval on eesti hobusekasvatajad läinud ajaga kaasa ja aretanud tori hobuse kergemaks sporthobuseks ning jätnud vanatüübilise tori hobuse saatuse hoolde. Ute on aga just sellise tõu fänn. Mõttekaaslasi leiab ta pigem kodumaalt kui Eestist. Naine ei jäta jonni, ostab kokku just neid hobuseid ja võitleb selle eest, et vana-tori hobune leiaks tunnustust ka Eesti riigilt ja kuulutataks ohustatud tõuks.