Otsingutulemused

Kadriorgu läbi kolme sajandi kujutavatest piltidest ehitatud fragmentaarium toetub neljale Peeter I aegsele barokkahjule, mis on üle elanud kõik aegade jooksul lossis toimunud muudatused ja ümberehitused. Ahjukahlite sinimaalingute motiivid ühendavad mõtteliselt joonistusi ja maale, postkaarte ja fotosid, filme ja teatrietendusi, telesaateid ja muusikavideoid. Möödunud aegade pilte seovad 2008. aasta talvel ja kevadel filmitud kaadrid.

Kadrioru loss on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Pidulik ja uhke Rooma baroki stiilis keisriloss, mida ümbritses Versailles’ eeskujul purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, kerkis karge Läänemere äärde Vene valitseja Peeter I tahtel. Pea 300 aasta jooksul on loss üle elanud mitmeid ümberehitusi, remonte ja tulekahjusid. 1991-2000 restaureeriti loss võimalikult algsel kujul. Nüüd on Kadrioru loss nii Eesti kui ka kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid.

Film 1718. aastal Peeter I poolt Kadriorgu rajatud lossist läbi aegade ja inimeste. Lossis on käinud Rootsi kuningas Gustav V, seal on töötanud riigivanem Rei ja president Päts. Seal on vastu võetud gümnaasiumilõpetajaid, kirjanikke ja diplomaate. Eesti Vabariigi ajal sai sellest valitsuse residents. 1940. aasta 21. juuni sündmustest räägib Oskar Pärn, uue valitsusjuhi Johannes Varese tegevusest tema kunagine sekretär Aldo Roomere. Aegade muutudes tulid lossi uued inimesed - Eduard Päll, August Jakobson, Johan Eichfeld, Aleksei Müürisepp, Artur Vader, Karl Vaino, Johannes Käbin, Arnold Rüütel.

Film tutvustab Kadrioru lossi- ja pargiansamblit, annab ülevaate ajaloost ning toimunud muudatustest. Kunstimuuseumi varamus on teejuhiks muuseumi direktor Inge Teder. Kadrioru lossi saalis musitseerib ansambel Hortus Musicus.