Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (19)

Supilinna Salaselts

2015 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Margus Paju

Margus Paju seikluslik koguperefilm, mille tegevustik leiab aset suvises Tartus.

Mari, Sadu, Olav ja Anton on neli Supilinna last, kelle rõõmus argipäev pööratakse pea peale, kui nende kodulinna tabab salapärane mürgitus, mis pooled linna täiskasvanud lasteks muudab. Lastel on lahenduse leidmiseks aega vaid 48 tundi. Algab peadpööritav seiklus, mis viib lapsed kõige ootamatumatesse paikadesse nii maa peal kui ka maa all. Praeguse kodulinna kõrval õpivad nad tundma ühte teist, aastatetagust Tartut, teejuhiks Mari vanaisa käest saadud märkmik salapäraste vihjetega.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Teekond Araratile

2011 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Riho Västrik

Rännakufilm Ararati mäe esmavallutaja Friedrich Parroti jälgedes 180 aastat hiljem.

Dokumentaalse filmirännaku keskmes on pühaks peetud Ararati mägi. Filmigrupp liigub Parroti jälgedes ümber Ararati, otsib jälgi Parrotist ja Noa laevast, tutvub piirkonna kultuuri ja ajalooga ning vallutab Ararati tipu just nagu Parrot 180 aastat tagasi. Eestist pärit baltisakslane Friedrich Parrot (1791-1841) tõusis koos viie kaaslasega 1829. aastal esimese lääne inimesena Ararati (5137 m) tippu. Tema rühmas oli ka Hatšhatur Abovjan, kes pärast mäevallutusele järgnenud õpinguid Tartu Ülikoolis pani aluse Armeenia moderniseerimisele.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Universitas Tartuensis 375

Kohtumispaik - ülikool

2007 | Dokumentaalfilmid, Vaatefilm | Režissöör: René Vilbre, Märten Vaher

Ülevaade Tartu ülikooli sünni- ja ajaloost, pööreterikkast elukäigust ja mõnest selle senini salapärasest tahust, ühtlasi ülikooli tänasest päevast.

1632. aastal asutas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Tartus ülikooli Academia Dorpatensis. Tänane Universitas Tartuensis on üks Põhja- ja Ida-Euroopa vanemaid ülikoole. Tartu ülikool on seisnud erinevate kultuuride piiril, Ida ja Lääne vahel, see on hariduskants, millest 1919. aastal sai eestlaste rahvuslik ülikool. Film annab ülevaate Tartu ülikooli sünni- ja eluloost, ajaloost ning tänapäevast, toetudes kuuele sümboolsele sambale: Universitas, Professores, Gloria, Historia, Genius loci ja Traditio. Kasutatud on rohkelt haruldast arhiivimaterjali. Ülikooli tänapäev on jäädvustatud 2007. aasta kevadel.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Tartu 1989 - TÜ raamatukogu ja Laine Peep, Tartu Kunstikool

Enn Nõu videokassett nr 17, pala 1/30

1989 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Helga ja Enn Nõu Tartus 30. märtsil 1989 - Tartu Ülikooli raamatukogus ja direktor Laine Peebu kabinetis, Tartu Kunstikooli noorte kunstnike näitusel.

Helga ja Enn Nõu jalutavad koos Sirje ja Peeter Oleskiga Tartu kesklinnas 30. märtsil 1989. Külastatakse Tartu Ülikooli raamatukogu ja selle direktorit Laine Peepu. Tartu Kunstikoolis vaadatakse noorte kunstnike näitust. Ringkäigul kaasas ka Mart Orav, Sirje ja Peeter Olesk.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Tartu Toomemägi ja all-linn 1989

Enn Nõu videokassett nr 16, pala 15/22

1989 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Enn ja Helga Nõu Tartus Toomemäel ja all-linnas 28. märtsil 1989.

Enn ja Helga Nõu Tartus Toomemäel ja all-linnas 28. märtsil 1989. Rahvaste mälestussammas Toomeorus Vallikraavi tänaval. Kuradisild, Toomkiriku varemed, Inglisild Lossi tänaval, vana anatoomikumi hoone, Friedrich Robert Faehlmanni monument selle ees, Tartu tähetorn ja sinimustvalge lehvimas, monument Friedrich Georg Wilhelm Struvele. Tartu raekoda, ülikooli peahoone, kesklinna tänavad, Tartu linnaraamatukogu, endine pangahoone Munga tänaval. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument ja Oskar Lutsu ausammas jõeäärses Vabaduse puiestikus, Emajõe kaldapealsed, Raekoja plats.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Tartu linnas 1989

Enn Nõu videokassett nr 16, pala 13/22

1989 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Enn ja Helga Nõu Tartus 28. märtsil 1989.

Sünnimaad külastavad Enn ja Helga Nõu jalutavad Tartu tänavatel, viibivad Vanemuise teatrijuhi Ago-Endrik Kerge kabinetis ning lõpuks jõuavad Tartu Kunstimuuseumi hoone juurde.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Tartus Toomemäel 1989

Enn Nõu videokassett nr 17, pala 3/30

1989 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Enn ja Helga Nõu Tartus Toomemäel 30. märtsil 1989.

Enn ja Helga Nõu Tartus Toomemäel 30. märtsil 1989. Arstiteadlase Ernst Bergmanni monument, teadlase Karl Ernst von Baeri monument ja mälestussammas luuletaja Kristjan Jaak Petersonile. Toomemäe ohvrikivi ja Toomkiriku varemed mitme nurga alt. Tähetorn ja vaated linnale. Friedrich Georg Wilhelm Struve monument.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Tartu Ülikool XIX sajandil

1982 | Muud liigitused, Tellimusfilm, Õppefilmid | Režissöör: Reet Kasesalu

Eesti NSV haridusministeeriumi tellitud õppefilm Tartu Ülikooli teaduselust 19. sajandil.

Eesti NSV haridusministeeriumi tellitud õppefilm Tartu Ülikooli teaduselust 19. sajandil. Film annab rikkaliku arhiivi- jm illustratiivse materjali toel ülevaate ülikooli arengust pärast selle taasavamist Vene keisririigis aastal 1802, teadussaavutustest ning alma mater’ile palju kuulsust toonud professoritest Georg Struvest, Karl Baerist, Alexander Middendorfist jpt. Ajaloolise vaate kõrval saame osa ka ülikoolielust aastal 1982, vahetult enne väärika teadusetempli 350. juubelit.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Üks aasta kolmesaja viiekümnest

1982 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Leo Ilves

Ülevaatefilm juubelieelsest Tartu Riiklikust Ülikoolist.

Filmis antakse ülevaade Tartu Riiklikust Ülikoolist juubelieelsel tööaastal. Tehakse põgus ekskursioon ülikooli kolmesaja viiekümne aastasesse ajalukku, fikseeritakse uusehituste seis, antakse mitmekülgne ülevaade ülikooli teaduskondade ja laboratooriumide tööst. Ülikooli mailmamainega teadlased räägivad oma tööst ja suhetest ülikooliga.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Minu Tartu

1980 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Toomas Lepp

Impressioonid 950-aastasest Tartust.

Impressioonid 950-aastaseks saanud Tartust. Vaino Vahing jalutab Tartus ja mõtiskleb oma kodulinna üle. Tema rännakud viivad Emajõe luhalt Supilinna, Toomelt ülikooli, inimese sünni ja surma juurde. Vahing on justkui kõrvaltvaataja, salajane kaamerasilm, mis jälgib noori ja vanu, tudengeid ja pesunaisi, õpetlasi ja lihtsaid inimesi. Kirjaniku silme eest libisevad mööda Tartu olulisemad hooned kui vaimukeskused, linn kui vaimsuse hoidja. Tartu vaimu olemust püüavad sõnastada akadeemikud Harald Keres ja Harald Haberman, professorid Jüri Saarma ja Juri Lotman, teatrijuht Kaarel Ird ja parteitöötaja Indrek Toome.
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
Järgmine
»