Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (5)

Aasta täis draamat

2019 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Marta Pulk

Otsides oma kohta maailmas, võtab 21-aastane Alissija ette hullumeelse inimeksperimendi.

2017. aastal kuulutab Kinoteater välja töökonkursi, et leida inimest, kes poleks teatris käinud ning vaataks ära kõik 2018. aastal loodud teatrilavastused. 450 kandidaadi seast leitakse 21-aastane Alissija-Elisabet, rätsepaharidusega Valga tüdruk venekeelsest perekonnast. Noor inimene, kes ei tea midagi Eesti teatrist ega tunne ühtegi eesti näitlejat. Noor inimene, kes enne eksperimenti kaalus, kas minna tööle Maximasse või Euroopasse vabatahtlikuks. See on inspireeriv lugu iseseisvumisest, oma koha otsimisest ja sellest, et vahel piisab ainult väikesest juhusest, et veerema läheks lumepall, mis muudab kogu elu.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Fragile. Nägemiseni laval

2013 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Vahur Laiapea

Vahur Laiapea jälgib tantsulavastuse “Plexus” sündi, milles osalevad lavastaja, kaks professionaalset tantsijat ja noor pime naine.

Pime inimene ei ela pimeduses. Kui inimene on sündinud nägijana ja nägemise elu jooksul kaotanud, elavad tema vaimusilmas lood, pildid ja mälestused kunagi nähtust. 34-aastane Hedy kaotas nägemise noore täiskasvanuna. 2012–2013 osales ta tantsuprojektis Fragile, millest võtsid professionaalsete tantsijate kõrval osa ka nägemispuudega inimesed. Vahur Laiapea jälgib Hedy, Jaani, Kärdi ja lavastaja Ajjari koostöös valminud tantsulavastuse „Plexus” sündi alates esimestest proovidest kuni etendusteni Lissabonis, Oslos ja Tallinnas.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Saime kokku Solenzaras

2010 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Vahur Laiapea

Grigori leevendab oma leina: valmistab armastatud naisest elusuuruses nuku ja läheb temaga välja tantsima, samamoodi nagu oli käinud oma abikaasaga.

Pühendumus, armastus ja lein. Grigori tantsis oma naise Aimega koos aastakümneid. 2008. aasta detsembris Aime suri. Kui naise surmast oli möödas 40 päeva, asus 73-aastane Grigori nukku ehitama. Ehitas valmis elusuuruse nuku, pani sellele kadunud naise riided selga ja läks tantsima. Grigori ei suuda oma kurbust varjata ja leevendab seda tantsuga, partneriks elusuuruses nukk Alice.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Isa, Poeg ja Teatri Vaim

2009 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Marko Raat

Alar Sudak ehk Elaan on näitleja, kes ei mahu lavale ja keda sealt ära ei saa – teatraalsus, teatri vaim täidab elukunstniku dramaatilist maailma.

Alar Sudak, kunstnikunimega Elaan on Eesti teatri igavesse üksildusse määratud don Quijote. Sudaku unistus saada näitlejana ametlikult tunnustatud pole määratud täituma. Mees on neli korda lavakunstikooli ja ka mujale tulutult sisseastumiskatseid teinud. Vanatestamentlik lugu hea südamega saatanast, veesõjast, vastamata teatriarmastusest, kohtuõigusest ja kogukonna kättemaksust, mis kestab üle põlvkondade ja erinevate riigikordade. Saatus, millest Elaan ei suuda ka ise lahti lasta, kuna selles on nii palju draamat, milleta tema näitlejahing elada ei saa.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Laplased Tallinnas

Eesti Kultuurfilmi ringvaade, 7/8

1937 | Filmikroonika 1912-1940 I pool, Filmikroonikad | Režissöör:

Kolm laplast demonstreerivad Tallinnas Mere puiesteel oma elulaadi: jurta, põhjapõdra rakendamine, sõit põdrakelguga. LISA: Filmis kasutamata jäänud võttematerjal.
- Vaata

Otsingutulemused

Aasta täis draamat

Fragile. Nägemiseni laval

Saime kokku Solenzaras

Isa, Poeg ja Teatri Vaim

Laplased Tallinnas