Otsingutulemused

Looduskaitsjate plaan laiendada väljasuremisohus lendorava kaitsepiirkonda on kaitsealuste maade omanikud endast välja ajanud. Omanikelt võetakse võimalus metsa abil raha teenida, sealjuures väärilist kompensatsiooni pakkumata. Mõnekümnel Virumaa perekonnal tuleb „kogu Eestimaa“ looduskaitse kohustus enda peale võtta. Mõistagi ei ole nad nii suure au kandmisest huvitatud ja astuvad oma õiguste eest lahingusse. Käivituvad kired, mida on raske kontrollida. Film vaatleb protsessi ühe aasta jooksul „kaeviku“ mõlemalt poolelt.

Eestis on teada üle 800 hiieapaiga, muistse loodusliku pühamu. Hiit kaitses maarahva usundikombestik ja sealne loodus sai puutumatuna areneda, mistõttu on igast hiiest kujunenud kohaliku kliima-, mullastiku- ja veeolude mõjul omanäoline ökosüsteem. Paljud hiied on hästi säilinud tänaseni, mõnest on alles vaid üksikud märgid maastikus. Avaneb samm-sammult meie peamine rikkus – meid ümbritseva loodusliku elu mitmekesisus. Selle rikkuse väärtust tasakaalukuse ja sisemise väe allikana ei oska me kaugeltki alati mõista. Selle rikkuse tajumise ja soomeugrilaste boreaalse elutunnetuse omapära tasub teadvustada ka tänases tormakas elurütmis.

Eestis on teada üle 800 hiiepaiga – muistse loodusliku pühamu, üle tuhande pühapuu, ohvrikivi, raviallika ja muu loodusliku kultusobjekti. Kuidas on jõudnud nende tundmine tänapäevani? Kui palju neist teatakse? Kuidas neisse suhtutakse? Mil viisil mõtestatakse? Omavad nad nüüdisaegse inimese jaoks mingit tähtsust ja kui, siis missugust? Selle üle mõtisklevad looduslike pühapaikadega tegelevad uurijad ja teadlased.