Otsingutulemused

Kunstnik Vladimir Titov ja tema naine Natalja on emotsionaalsed inimesed, kes oma pika kooselu jooksul on läbi tülitsemiste teineteisega kohanenud ja iseendas selgusele jõudnud. Nad on selline paar, kes ei suuda kaua koos elada, kuid ei saa hakkama ka teineteiseta. Kaks last üles kasvatanud Vladimir ja Natalja räägivad loo oma visiitabielust ausalt ja ilustamata. "Mu naine on nagu graniit. Mina teda ei murra," ütleb kunagi ideaalset armastust otsinud Vladimir oma naise kohta. Natalja, kes ei oota enam printsi valgel hobusel, vastab samaga: "Volodja on tugev kui raud, teda ei saa painutada."

Oma ja võõras. Millal muutub võõras omaks? Kas see on üldse võimalik? Need probleemid ei puuduta mitte ainult inimühiskonda, vaid ka looduslikke kooslusi. Enamiku liikide jaoks on looduses väljakujunenud barjäärid peaaegu et ületamatud. Käesoleva filmi kangelane on inimese käe läbi Eestimaale sattunud sundasunik – kährikkoer. Tähelepanu all on kährikkoeraga seonduvad ökoloogilised ja eetilised probleemid. Kõigepealt on see aga lummav ekskursioon öise ja varjatud eluviisiga looma maailma. Vaatajal on võimalik osa saada ühest looduse tahust, mis kaamera vahenduseta vaevalt et võimalik oleks.

Natura 2000 on Euroopa Liidu looduskaitse võrgustik, mille moodustavad linnu- ja loodushoiualad. Eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Euroopa Liidu liikmesmaana peab Eesti korraldama Natura 2000 aladel loodusväärtuste säilimise. Tutvustatakse Lääne-Eestis käivitunud Eesti Natura 2000 pilootprojekti raames sellele piirkonnale omaseid elupaigatüüpe. Keskkonnaministeerium on tellinud filmi õppematerjalina Eestimaa koolidele ja keskkonnakaitse asutustele.

Kui palju Eestimaad jõuab poole tunniga läbi rännata? Ja kõike nähtut voolavas poeetilises keeles esitada? Kontsentraat aegadest, kohtadest, loodusest ja inimesest suubub suvesse aastal 1984, mil Lasnamäe oli noor, maaelu tublil järjel ja autode nimi Žiguli. Kas need olid tõesti Nõukogude Eesti parimad aastad või see ainult näib nii? Tallinna vanalinna punased katused on ju alati punased, Tartu tervitab jaanipäeva ikka ülikoolilõpetajate säravate silmadega, Kasari jõgi otsib mere poole teed ikka läbi Matsalu roostike ning Lahemaa maalilisel sinilillevälul võib loodetavasti veel kaua kohata sookurgede peret.

ENSV haridusministeeriumi tellimusena valminud film illustreerib aasta jooksul looduses ilmnevaid muutusi ja selgitab nende toimumise põhjusi meie parasvöötme kliimas. Näeb kõige tüüpilisemaid ilmastiku ja loodusnähtusi ning inimeste tegevust vastavatel aastaaegadel.

Põhjalik ülevaade Eesti metsadest, niitudest, soodest ja rabadest. Erinevad puud, lilled ja marjad erinevatel aastaaegadel. Kevadised, suvised ja sügisesed pildid loodusmaastikest.