Otsingutulemused

Film esitab tervikloo Leonhard Lapinist kui loojast, kuid fookuses on Lapin just arhitektina, kelle kunsti- ja arhitektuurilooming on liikunud tuntavalt paralleelradadel. Avanevad ka peategelase maailmavaade, tõekspidamised ja mässumeelne olemus. Leonhard Lapini lapsepõlv möödub 1950ndate aastate Räpinas. 1960ndate teisel poolel, kesk sügavat nõukogude aega, läheb ta aga pealinna, et kunstiinstituudis arhitektuuri õppida. Mässumeelsest tudengist kujuneb Nõukogude Eesti esiavangardist, kes maalib, teeb graafikat ja arhitektuurijoonistusi, arhitektoone ja arhitektuuriprojekte, korraldab performance’eid ja happening’e, aga ka kirjutab ja luuletab ning loob oma arhitektuuri- ja värviteooria. Keevalise natuuriga käivad kaasas konfliktid võimudega, samuti kirglikud inimsuhted. Lapini lähiringist kujuneb välja legendaarne arhitektide sõpruskond, kellest on räägitud kui ...

Kes on Jaan Kaplinski, üks viljakaim ja tuntuim eesti kirjanik, luuletaja ja mõtleja inimese, mehe, isana? Mis on peidus tema luule ja kirjatööde taga? Lähivaade Kaplinski maailma kujutab tema elu ühte päeva, päikesetõusust loojanguni, täis argitoimetusi Mutiku talus, sekka arutlusi luulest, keelest ja loominguvabadusest nõukogude ajast kuni tänapäevani. Kaplinski elus on praegu pöördeline aeg, ta otsib taoismi eeskujul sisemist vabadust. Tema mõtted ja tagasivaated minevikku koos lihtsate talutööde, pereliikmete intervjuude ja taustal loetud luuletustega püüavad ülaltoodud küsimustele vastust leida, kujutades kirjaniku intiimsemat poolt talle lähedases argimiljöös.

Jaan Klõšeiko (1939) on fenomen eesti kultuuris. Lõpetanud ERKI maalikateedri möödunud sajandi kuuekümnendatel, sukeldus ta ajakirjandusse ja temast sai raamatukujundaja. Tema tõeline kirg on aga fotograafia ja ta on järjekindlalt jäädvustanud Eesti kultuurielu sündmusi: tema fotoarhiiv sisaldab kümneid tuhandeid fotonegatiive. Ääretult joviaalne, mõnusa huumorimeelega ja alati kordumatu boheemlik Jaan Klõšeiko viib filmigrupi kaasa jalutuskäigule Tallinna vanalinna tema töö- ja saatusepaikadega seotud majade marsruudil ning kõneleb oma elufilosoofiast. Klõšeikost ja tema loomingust räägivad kunstiajaloolased ja kunstnikud.