Otsingutulemused

Hardi Volmeri elu.

Hardi Volmeri autoportree, tähistamaks värvika kineasti 50. tööjuubelit filmivallas. Nähtavasti pole teist Eesti kultuuritegelast, kelle elu ja loomingukäik oleks sedavõrd põhjalikult, aastakümnete vältel filmilindile dokumenteeritud. Seda haruldast, põnevat ja lõbusat materjali autorid kasutavadki - täiesti ajalootruult, aga üsna vallatult.

Intervjuu Hardi Volmeriga, kus vesteldakse temast kui Eesti filmitegijast, tema tegemistest ja Eesti filmist üldiselt.

Kroonikafilmis viiakse vaataja visuaalsele reisile lähiminevikku, kus aasta algul valitsev ülim optimism asendub aasta edenedes kainestava reaalsusega. Pühendatakse tähelepanu kohustuslikele sündmustele: vabariigi aastapäeva paraad ja presidendi vastuvõtt Estonia teatris. Edasi liigub lugu uue õiguskantsleri ja palju poleemikat tekitanud vabadussamba temaatika juurde. Kaamera jõuab ka 2008. aastal esmakordselt ilmavalgust näinud Uma Pido ja punklaulupidusid kajastama. Finaalis muutub aktuaalseks kohalejõudnud majanduskriis ja sellega kaasnevad dramaatilisused. Film pakub pistelise valiku aastal 2008 toimunud suurtest ja väiksematest sündmustes.

Hoogsas humoorikas jutustuses on jäädvustatud kaksikportreena nukufilmi vanameistrid Elbert Tuganov (1920 – 2007) ja Heino Pars (1925), nende elu- ja loomelugu avavad ajastu kroonikakaadrid, vanad fotod, katkendid nukufilmilavastajate loomingust ja kaasaegsete meenutused. Ligi 30 aastat nukkudega mänginud Tuganov ja Pars hingestuvad filmis ka ise nukkudena, keda liigutavad juba järeltulevad põlved, noored animaatorid.

Filmitegijad Artur Talvik ja Priit Valkna jälgivad viie aasta jooksul Tõnu Kaljuste tegemisi ooperisaali ehitamisel Naissaarele, kunagise leiutaja Bernhard Schmidti talumaadele. Idee on pöörane, saarel puudub regulaarne laevaühendus ja elekter ning seal elab vaid kaks püsielanikku. Kes seal etendustel käima hakkab? Karismaatiline Tõnu Kaljuste tahab kõigi kiuste ja hoolimata üldsuse ning rahamaailma vastuseisust rajada sinna omanäolist kultuurikeskust, kus kohtuksid traditsioonid ja kaasaeg, ooperi kõrgstiil ja looduslähedus. Näib, et dirigendi idee on sama hull, nagu omal ajal leiutaja Schmidti loodud vastutuulelaev, ent 2006. aasta suvel saab Kaljuste unistus teoks.

Tihtipeale elavad inimesed hoopis teist elu kui südames sooviksid. Harku valla järelevalveinspektor Andrus Purje näeb väliselt ehk rohkemgi kurikael välja, kui tema valvataval maa-alal seadust rikkuvad kodanikud. Kui vaja, läheb ta üksi pätikamba vastu ja väänab neil kõigil mõne minutiga käed selja taha. Eraelus saab inspektorist aga romantilise hingega muusik, kes nagu ehtne kauboi oma raudja täku Antoniusega ringi ratsutab, peab oma altarimaaliks päikeseloojangut ja unistab kaasalöömisest mõnes tõsises bändis.

Portreefilm Hardi Volmerist ei sea eesmärgiks tema fenomeni paljastamist. Volmer on fenomen ja see pakub filmi tegijaile huvi. Rahutu inimesena püüab H.Volmer end teostada mitmetel kunstialadel. Jälgides Volmeri elu, puutume kokku filmikunsti, kujutava kunsti, muusika- ja teatrikunsti probleemidega. Tempo on kiire ja haare lai. Filmis on kasutatud katkendeid Mark Soosaare ja Ela Tomsoni dokumentaalfilmist "Kuldtõld" ja Hardi Volmeri nukufilmidest "Nõiutud saar", "Kevadine kärbes" ja "Sõda".