Otsingutulemused

Eesti suurim sümfoonik, helilooja Eduard Tubin (1905-1982) emigreerus sügisel 1944 Rootsi. Kodumaal tunnustatud helilooja on äkki tundmatu helilooja, kes kirjutab sunnitud vaikelus muusikat ja muutub isemoodi sümboliks oma väikesele rahvale. Ta on üksi iseenda ja oma loominguga. Uus kodumaa Rootsi ei tunne tema loomingu vastu huvi. Väliseestlased ei suuda heliloojale andestada külaskäike Nõukogude Eestisse, kus kõlab tema looming, ka paguluses valminud sümfooniad, ooperid. Traagika kõige kaotatu üle valab Tubin oma sümfooniatesse. Äng ja igatsus on igas helis, värvis ja ajahetkes. Sõna saavad helilooja kaasaaegsed: Neeme Järvi, Käbi Laretei, Veljo Tormis, Asta Lepik, poeg Eino Tubin. Meenutused, ajastu hõngu edasi andvad ...

Emadepäeva jumalateenistus Uppsala Mikaeli kirikus ja kontsert nii kirikus kui koosviibimisel koguduse majas mais 1986. Kirikus ja koosviibimisel laulab sopran Anne-Mari Horm-Asker ja segakoor "Heli Nelikümmend" Toomas Tuulse juhtimisel. Segakoorile on mitmete laulude sõnad tõlkinud ja loonud kirjanik Helga Nõu. Ettekanne luuletaja Liidia Tuulselt teemal "Ema eesti luules".

Väliseestlaste laulupeol Göteborgis Scandinaviumi sisehallis 21. mail 1977 esinevad koorid ja rahvatantsijad. Laulupeo rongkäik jõuab Scandinaviumi halli, pealtvaatajad seisavad austavalt püsti. Rootsieestlaste kollektiivide kõrval osalevad ka külaliskoorid: Rootsi segakoor Lodola Göteborgist, segakoor Leelo Düsseldorfist, Soome Kansalliskuoro, koorijuht Toivo Korhonen. Esinevad segakoorid. Avakõne peab laulupeo üldjuht Andres Merelaid. Kõneleb peapiiskop Konrad Veem. Kontsert, esinevad segakoorid, nais- ja lastekoorid. Dirigeerivad Toomas Tuulse, Rein Tubin, Harri Kiisk B. Hellström jt. Halli seinal laulupeo embleem koos Eesti ja Rootsi lipuga. Järgnevad rahvatantsurühmade etteasted. Naiskoor laulab, Göteborgi Eesti meeskoori juhatab Eero Tarjus, taas dirigendiks Harri Kiisk. Kontserdi lõppedes õnnitletakse dirigente ja laulupeo korraldajaid. Kaadrid õitsvatest ...