Otsingutulemused

Heinz Valk on laulva revolutsiooni trubaduur, kunstnik ja ühiskonnategelane, kes on läinud ajalukku oma kuulsa lööklausega “Ükskord me võidame niikuinii!” Lugu Rahvarinde asutajaliikmest ja teravmeelsest portreekarikaturistist, aateid hindavast ja tarbimismentaliteeti põlgavast iseseisvast mõtlejast, kelle puhul kehtib ajaloost tuntud klišee „iga revolutsioon sööb kord oma lapsed". Peategelase sõnul on see ühe vanema mehe argise elu ja mõtete jäädvustus, samas kasvab filmist välja üldistus loomeinimestest, kes pärast poliitikasse minekut ja sealt taandumist ei ole enam kunstnike jaoks kunstnikud ja poliitikute jaoks poliitikud.

Koloriitsest korstnapühkijast, eriväljaõppega luurajast ja legendaarse Valli baari lorilaulikust sai saatuse tahtel eriti salajane niiditõmbaja iseseisvumisaja öölaulupidudel. Aastaid hiljem avastas ta, et teda kirjutatud ajaloos revolutsionäärina ei mainita. Aeg on tõde päevavalgele tuua ja ajalugu ümber kirjutada. Saage tuttavaks - tema hüüdnimi on Korsten.

Tuntud skulptori Tauno Kangro ja tema ärimeestest sõprade idee püstitada Tallinna lahte eesti rahvuseepose kangelase Kalevipoja hiigelkuju tekitas teravaid diskussioone. On aasta 2000. Kuigi suur osa tööst on juba tehtud, pole lõplikku lahendust veel näha. Välja joonistuvad eesti kultuuri, meedia ja ettevõtluse keerulised suhted. Linnale pakutakse tasuta monumenti ja ühtki käegakatsutavat põhjust keelduda pole. On ainult esteetilised hoiakud, milles eales kokkuleppele ei jõuta, ja kahtlused, kelle võimu sümboliks valmiv kuju saab.

Kaks aastat filmimehe Andres Söödi pilgu ja kaamera läbi: 1996 ja 1997. Kahe aasta kroonikat võib võtta kui järge autori varasematele filmidele „Draakoni aasta“ ja „Hobuse aasta“. Kõiki kolm filmi on aastaportreed, mille on modelleerinud Sööt ise. Ei ole süsteemset ja ammendavat lähenemist vaadeldavale ajajärgule, kinni on peetud vaid sündmuste kronoloogilisest järjekorrast. Sööt filmib ja kommenteerib aega ühtaegu neutraalselt ja samas isiklikust vaatenurgast.

Kroonikakaadritele rajatud film Eesti Televisiooni ajaloost alates esimestest saadetest juulis 1955 kuni 1985.aasta argipäevategemisteni. Rein Karemäe, Valdo Pant, Mati Talvik, Ruth Peramets, Enn Anupõld, Tiina Mägi jt, Tegijad ja tehnika. Vilksamisi ka uus teletorn ning valmiv uus telemaja. Filmi läbivaks teemaks on 1955. aastal püstitatud 192-meetrise telemasti lammutamine.

ETV noortesaadete algatusel tekkis Eestimaa ellu 1975. aasta oktoobris nähtus Kodulinn. Kümneid, sadu ja tuhandeid koolipoisse ja tüdrukuid tuli pühapäeviti Tallinna vanalinna, et siin mõned tunnid jõukohast tööd teha, vanalinna imesid uurida, oma lehte toimetada, kohtumisi, ekskursioone jpm korraldada, üksteist ja iseennast paremini tundma õppida. Leida Laius uurib, kuidas läheb Kodulinna noortel ja liikumise eestvedajal Tiina Mägil nüüd, 80ndate alguses. Kodulinna tegevusest räägivad Tiina Mägi, Raivo E Tamm, Hannes Astok, Epp Alatalu, Ulvi Pihel, Madis Jürgen, Mart Kalm jt.

ETV noortesaadete toimetus kutsus Tallinna koolinoori muutma oma linn kaunimaks. Sellest sai alguse 1970. aastatel võimas "Kodulinna" liikumine, mida film tutvustab. "Kodulinna" liikumises osalesid ka Mart Laar, Madis Jürgen, Mart Kalm, Hannes Astok jt. Režissöör Tiina Mägi.