Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (9)

Aegumatu

2008 valminud filmi "Ajapikku unustatakse meie nimi" täiendatud variant

2011 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt

Filmi autori Andres Söödi sõnul ei ole film tehtud neile, kes 1941. aasta juuniküüditamisest midagi ei tea või tahagi teada, vaid pühendatud inimestele, kes ei saa enam enda eest kosta – ülekohtuselt hukkunuile.

On kuritegusid, mis ei aegu. Ühel 1941. aasta juunikuu ööl küüditasid Nõukogude Liidu võimud Eestist Siberisse üle 10 tuhande inimese. Sõna saavad need, kes Siberis ellu jäid ja lõpuks koju tagasi jõudsid. Režissöör Andres Sööt, kelle perekond samuti juuniküüditamisega lagunes, pühendab oma filmi kõigile Siberisse saadetutele. See on aegumatu vastutus – mitte unustada.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kodu-käija

2010 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Andres Sööt

Filmimees Andres Sööt portreteerib luuletaja Hando Runnelit, tema olemust, vaimsust, inimesi tema ümber ja neid eesti vaimusuurusi, kes on kirjanikule hingelt lähedased.

Luuletaja Hando Runneli 2009. aasta suve hetked ja matkad Eestis. Enamasti on need Eesti ajaloo või kultuurilooga seotud kohad: alates Villem Reimani elukohast Kolga-Jaanis kuni Tartu ülikooli kohvikuni. Runnel võtab oma retkedele kas vaimus või ilmsi kaasa talle olulisi inimesi: Uku Masing, Hendrik Adamson, Jüri Matjus, Hannes Varblane, Vello Salum, Peeter Olesk jt. Filmis nähtava ja kuuldava mosaiikseist katkeist kujuneb Runneli vaimsuse üldilme, avaneb selle põhigi. See muide oligi Andres Söödi salaeesmärk ja -huvi, kui ta kaamera haaras ja ühes Hando Runneliga ühel ilusal suvel hulkuma läks.
- Osta film
- Osta film
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ajapikku unustatakse meie nimi

2008 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt

Andres Söödi dokumentaalfilm küüditamisest, mis toimus Eestis 1941. aastal. Film on pühendatud kõigile küüditamisohvritele.

Minevikusündmused kipuvad ununema, kuid 1941. aasta juuniküüditamine jääb Nõukogude võimu ühe kõige jõhkrama kuriteona Eesti rahva mällu igavesti. Selle aasta 14. juuni ööl saadeti Eestist välja Siberisse üle 10 tuhande inimese, enamik neist olid naised ja lapsed. Sõna saavad need, kes Siberis ellu jäid ja lõpuks koju tagasi jõudsid. Režissöör Andres Sööt, kelle perekond samuti juuniküüditamisega lagunes, pühendab oma filmi kõigile Siberisse saadetutele. See on aegumatu vastutus – mitte unustada.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Monument

2008 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Tõnu Virve

Eesti monumentide saatus muutuvas ajas.

Ekraanil on monumendid ja kunstimälestised, mille saatus on olnud lähedalt seotud Eesti Vabariigi ajalooga. Sõna saavad eesti skulptorid, endised meelsusvangid, ühiskonna- ja kunstiteadlased. Miks me vajame oma monumente? Kuidas on suhtutud monumentidesse ja kunstimälestistesse Eestis ajaloo tõmbetuultes? Mälestusmärgid võivad olla ideoloogia ohvrid. Ainuüksi 20. sajandil on Eesti üle elanud mitu riigivõimu, mis ajaloo areenilt lahkudes on võtnud kaasa ka oma monumendid. Ajal, mil stabiilse arenguga riikides on suhtutud monumentidesse kui kunsti- ja ajaloomälestistesse, on paljude sõjamälestiste saatus Ida-Euroopas muutunud aktuaalseks.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Riigiks saamine

1993 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Heikki Aasaru

Ajalooteemaline dokumentaalfilm Eesti riigi sünnist ja vabaks võitlemisest ohvriterohkes Vabadussõjas.

24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Vaatadatakse tagasi sündmustele, mis algasid Veebruarirevolutsiooniga aastal 1917 ja lõppesid Tartu rahulepingu sõlmimisega 1920. aasta veebruaris. Millisena nähakse toonaseid sündmusi 75 aastat hiljem, värskelt taasiseseisvunud Eestis? Kasutatud on mälestusi, fotosid, filmikaadreid, dokumente, kunstiteoseid jt arhiivimaterjale. Sõna saavad Vabadussõja veteranid.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Balti tee

Eesti Kroonika nr 18 (1438), september 1989

1989 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Ants Vill

Temaatiline ringvaade Balti ketist 23. augustil 1989 Molotov-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval.
Pilistvere kivikangur

Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 22 (1418), november 1988

1988 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Ain Suurhans

Hingedepäeval 1988 hakati Viljandimaal Pilistveres rajama kivikangrut stalinismiohvrite mälestuseks.
Videoringvaade "Eestimaa" nr 1, detsember 1988

1988 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör:

Eesti Video esimene videoringvaade "Eestimaa".

Eesti Video esimene videoringvaade nr 1 on jõuluväljaanne. Eesti Video direktor Viktor Siilats räägib videoringvaate eesmärgist levitada seda väliseestlaste hulgas. Kajastatakse läinud suve suursündmusi Eestimaal. Öölaulupeod lauluväljakul juunis 1988. Rahvusraamatukogu kaablipaigaldus Rahvarinde eestvõttel 29. juunil. Rahvarinde suurmiiting Tallinna lauluväljakul 17. juunil. Eestimaa laul 11. septembril Tallinna lauluväljakul. Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Trivimi Velliste räägib tehtust ja tulevikuplaanidest. Keeleloits Tallinna raekoja platsil 22. oktoobril. Hingedepäev Pilistveres 2. novembril – stalinismiohvrite mälestusmärgi ja kivikangru rajamine. Austraalia mäeinsener ja tööstur, väliseestlane Arvi Parbo külastab Eestimaad. Leitud on Konstantin Pätsi oletatav matmispaik Buraševos. ENSV Ülemnõukogu arutab eesti keele kehtestamist riigikeeleks. Aarne Mikk tutvustab Estonia ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kes on kes?

1982 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Hillar Peep

Film kiriku ja riigi suhetest.

Kiriku ja riigi suhted Nõukogude riigis. Usuliikumistest, kes on ja kuidas tegutsevad baptistid. Inimestest, kes on sattunud seadusega pahuksisse. Filmitud Eesti linnades, kohtusaalis, kinnipidamiskohas ja tolliametis. Kommenteerib Uno Maasikas.
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis