Otsingutulemused

Portreefim vanast filmitegijast, kes vaatab tagasi kadunud ajale, filmidele, mis teda saatnud, ja kaaslastele, kelleta poleks seda kõike olnud. See on üks tahk Eesti esimese sõjajärgse põlvkonna loost ja omapärase eesti dokumentaalfilmi sünnilugu. Film elust, mälust ja kultuuri katkematusest. Peep Puks on teinud režissöörina 61 tõsielufilmi ja autorina ligi 40 telesaadet. "Vaadates tema filme 1969. aastast peale, mõistan korraga, miks Eesti saavutas taas iseseisvuse ja nii loomulikult", kirjutas filmikriitik Jaan Ruus temast. "Sest uurides rahva elamise jõu allikat, on Puksil õnnestunud seda eestluse elujõudu oma filmides peegeldada. Otsides enda jaoks elamise jõudu, on ta leidnud üles rahva elujõu allikad."

Meditatiivne dokumentaalessee portreteerib Balti uue laine dokumentalistide põlvkonda. Režissöörid Audrius Stonys ja Kristīstine Briede on saavutanud hämmastavalt ajastutruu atmosfääri, mis edastab samasugust sooja inimlikku ja lüürilist tunnetust nagu filmi kangelaste teosed möödunud sajandi 60ndatel ja 70ndatel. Eesti autoritest on filmis esindatud Andres Sööt ja Mark Soosaar.

Dokumentaalfilm räägib loo ühest kuuekümnendate aastate mõjukaimast animaatorist Walerian Borowczykust, kelle karjäär käis üles-alla nagu ameerika mäed. Meile näidatakse, kuidas näha maailma läbi Borowczyk'i silmade. Seda, kuidas tavalisest saab kummaline ja imeline. Seda, kuidas "erootika" kaotas lääne kinos ja kujutelmades oma positsiooni "pornograafiale". Filmis astuvad üles Borowczyk'i sõbrad, kolleegid ja filmitegijad, kes tunnistavad avalikult filmi peategelase mõju oma loomingule, pidades Borowczyk't omamoodi "kaasreisijaks". Olgu viimastest siin kohal ära mainitud Terry Gilliam, Noël Véry, Andrzej Wajda, Neil Jordan, Peter Bradshaw, Slavoj Žižek jt.

Dorian Supini intervjuu kujutab dokumentaalfilmi operaatori/režissööri teekonda filmimaailmastikul läbi keskse muusikahuvi ning filosoofiliste arusaamade. Intervjuu räägib Dorian Supini filmihuvi tekkimist, ameti algusaegadest Eesti Telefilmis ning tema esimest dokumentaalfilmist. Samuti räägitakse filmi tegemise põhimõttest.

Kuidas valmis Eesti ulmefilmide paremikku kuuluv “Hukkunud alpinisti hotell”? Kas tsensuur oli Nõukogude Liidu ajal talumatu? Filmikunstnik Tõnu Virve on tulnud Balti Filmi ja Meediakooli filmipaviljoni, et rääkida filmi telgitagustest ja totaalsest pühendumisest. Missugune koostöö on sidunud Grünbergi ning Virvet? Kuidas näeb Virve naisrežissööride olemust? Intervjuu käigus saab selgeks, mis peitub karismaatilise Virve kunstnikuloomuse taga – täielik pühendumine kinole.

Intervjuu kajastab monteerija Kersti Miileni mõtteid tema ametist ja selleni jõudmisest.

Tegemist on intervjuuga, mis hõlmab Eesti filmi lähiajalugu ning võrdleb seda tänapäevaga. Tuuakse välja suuremad erinevused ja sarnasused ning üleüldine Intervjueeritava arvamus. Suunatud on eelkõige filmiajaloo huvilistele.

Intervjuu eesti kirjaniku ja stsenaristi Arvo Valtoniga hõlmab endas memuaare ja mõtteid, käsitledes eesti filmimaastikku nii nõukogude kui ka hilisemal ajal.

Kristiina Davidjantsi dokumentaalfilm “Nipernaadit otsimas” valmis ligi veerand sajandit pärast mängufilmi "Nipernaadi" esilinastust. Näitlejad ja filmigrupi liikmed meenutavad legendaarse filmi sünnilugu ja jagavad omi mõtteid. Filmi lavastaja Kaljo Kiisale jäi see üheks viimaseks intervjuuks.